Kohv

See artikkel on joogist; nime kohta vaata Kohv (perekonnanimi)

---

Tass kohvi

Röstitud kohvioad

Kohviistandus Brasiilias

Kohv (araabia قهوة qahwah) on kohvipuu röstitud seemnetest ehk kohviubadest jahvatatud pulber ja sellest valmistatud aromaatne jook.

Ajalugu

Kohvijoomine sai oletatavasti alguse Etioopiast. Sealse Kaffa küla järgi on kohv ka nimetuse saanud.^[viide?]

15. sajandil oli kohv levinud Araabias, 16. sajandil ka Türgis. Euroopasse jõudis kohvijoomiskomme 17. sajandil, Eestisse 17. sajandi lõpuks.

Eri rahvastel on kujunenud oma kohvivalmistamise ja -serveerimise viisid. Tuntuimad on Türgi kohv ja itaallaste espresso.

Kohvisordid

Levinuim kohviliik araabika (Coffea arabica) on pärit Etioopiast. Selle osakaal maailmas toodetavast kohvist on umbes 75%. Teine tuntud kohviliik on robusta (Coffea canephora), mis on maitselt araabika kohvist tugevam. On olemas ka kolmas kohvipuu liik, libeeria kohvipuu (Coffea liberica), kuid selle osatähtsus on kaduvväike.

Kohvisordid kannavad tavaliselt tootjamaaga seotud nimetust, näiteks Colombia kohv, Costa Rica kohv, Santose kohv jne.

Kohvi all mõeldakse üldjuhul kohvipuu seemnetest valmistatud oakohvi. Oakohv sisaldab kofeiini, mis mõjub ergutavalt. Turustatakse toorest, röstitud, jahvatatud ja lahustuvat kohvi. Peale naturaalse kohvi toodetakse ka segusid, kus kohvile on lisatud näiteks teravilja, sigurit jms.

Kohvitootmise piirkonnad

Suurimad tootjad 2012. aastal^[1]

Riik	Toodang, tonnides	Osakaal, %
Brasiilia	3 037 534	34,4
Vietnam	1 292 389	14,6
Indoneesia	657 200	7,4
Colombia	464 640	5,3
India	314 000	3,6
Peruu	303 264	3,4
Honduras	300 000*	3,4
Etioopia	275 530	3,1
Guatemala	248 000*	2,8
Mehhiko	246 121	2,8
Maailm kokku	8 826 903	100
* – FAO hinnang

2012. aastal toodeti maailmas 8,8 miljonit tonni kohviube, istandike kogupindala oli 10,0 miljonit hektarit.^[1]

r – Coffea robusta m – Coffea robusta ja Coffea arabica a – Coffea arabica

Rohelised oad kohvipuul

Suuremad kohvitootmispiirkonnad

Aafrika Araabia poolsaar Brasiilia Costa Rica Dominikaan Ecuador El Salvador Etioopia Guatemala Haiti Hawaii osariik Honduras Ida-Etioopia India Indoneesia Jaava Jamaica Jeemen

Kariibi mere rannik Keenia Colombia Ladina-Ameerika Lõuna-Etioopia Mehhiko Nicaragua Panama Peruu Sulawesi Sulawesi kohv Sumatra Tansaania Uganda Uus-Guinea Venezuela Zimbabwe

Kohviasendajad

Kohvi asendajatena kasutatakse näiteks viljakohvi, puuviljakohvi, võilillejuurtest valmistatud "võilillekohvi" ja muud liiki nn taimekohvi. Naturaalse oakohviga seob neid eeskätt valmistamisviis.

Kohvi töötlemine

Kohvipõõsa marja sees on tavaliselt kaks uba. Ubade eraldamine marjast toimub kuiv- või märgmenetlusega. Kuivmenetluses marjad kuivatatakse päikesepaistel ja kooritakse masinatega. Märgmenetlusega hoitakse marju 24–48 tundi veevannis, saades pestud kohvi, mis on kvaliteedilt parem kui kuivmenetlusega saadud kohv.

Toorkohvinäidised röstitakse väikeste röstimismasinatega. Oad jahvatatakse ja valmistatakse kohvijook, mida asjatundjad maitsevad. Maitstakse tugeva tõmbega lusikalt suhu. Nii tulevad väiksemadki maitsevääratused esile.

Toorkohvisegud röstitakse röstimismasinates kuumas õhuvoolus.

Pilte

• 
  Kohviuba elektronmikroskoobi all
• 
  Lahustuv kohv elektronmikroskoobi all
• 
  Lahustuv kohv
• 
  Lahustuv kohv

Kohvikeeld

Ajaloos on olnud perioode ja piirkondi, kus kohv on olnud keelatud või selle tarbimist on tugevalt piiratud.^[2] Näiteks Rootsis keelati või piirati kohvi tarbimist viiel perioodil vahemikus 1750.–1820. aastatel. Rootsi kuningas Gustav III korraldas kohvikeelu õigustamiseks ka eksperimendi, mida on üheks esimeseks kliiniliseks uuringuks nimetatud.^[3] Eksperimendi jaoks kasutati kaht surmamõistetud kaksikut, üks pidi terve ülejäänud elu jooma teed, teine kohvi, teejooja suri esimesena, 83-aastaselt, kohvi joonu suri hiljem, kuigi täpne vanus pole teada. Nii Gustav III kui kaksikute tervist jälgima pidanud arstid surid enne kaksikuid.^[4][5][6][7] Sellele vaatamata keelati kohv mõni aeg hiljem uuesti.^[8][4][9]

Vaata ka

• must kohv
• espresso
• caffè latte
• cappuccino
• latte art
• barista
• presskann
• kohvimasin
• tee (jook)
• mate
• infusioon
• kohvifilter
• kohvitseremoonia
• Gustav III kohvieksperiment
• ristretto

Viited

1. ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016. Vaadatud 22.01.2015.
2. Ferchak, Dawn (28. september 2022). "10 Times Coffee Was Banned Around The World". Tasting Table (Ameerika inglise). Vaadatud 12. detsembril 2023.
3. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega NyTeknik on ilma tekstita.
4. Crozier, Alan; Ashihara, Hiroshi; Tomás-Barbéran, Francisco (26. september 2011). Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health. John Wiley & Sons. Lk 21. ISBN 978-1-4443-4706-7. Vaadatud 9. veebruaril 2012.
5. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega Afshari 2017 99–100 on ilma tekstita.
6. Halevy, Alon Y. (8. detsember 2011). The Infinite Emotions of Coffee. Macchiatone Communications. Lk 77. ISBN 978-0-9847715-1-6. Vaadatud 9. veebruaril 2012.
7. Herrmann, Sebastian (11. märts 2006). "Die Wunderbohne" [The amazing bean]. Spiegel Online (saksa). Vaadatud 6. veebruaril 2012.
8. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega WeinbergBealer2001 on ilma tekstita.
9. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :0 on ilma tekstita.

Kirjandus

• Olga Relve, "Tass kohvi". Valgus, Tallinn 1976, 80 lk; teine trükk 1980

Välislingid

• CoffeeTea.info. Kohviportaal
• Toivo Niiberg, Kohv otse loodusest, 7. juuni 2012