2014. aastal kajastas Vainküla koos fotograaf Tiit Blaatiga demineerija Arne Loki elu, kes oli 19 aastat varem pommiplahvatuses kaotanud oma silmad ja käed.[1] Vainküla ja Blaat ning digilehe peakujundaja Mart Nigola ja digilehe toimetaja Rain Pruul pälvisid hiljem ühistööna valminud multimeedialoo eest Oivalise ajakirjanduse aastapreemia.[2]
Artiklid WAF-i laulukoolist
Vainküla avaldas 2017. aasta 17. jaanuaril Eesti Ekspressis artikli WAF-i laulukoolist: "Avalik saladus: Maikeni menukas laulukool võib rikkuda laulja hääle".[3] See sisaldas kriitilisi kommentaare Sadolini vokaaltehnika rakendamise kohta selles koolis, sealhulgas väiteid, et see võib häälele väga halvasti mõjuda. Samuti avaldas ta intervjuu laulja ja laulupedagoog Heidy Tammega, kes leidis, et see tehnika ei sobi algajatele.[4] Pärast artiklite ilmumist astusid paljud tuntud Eesti poplauljad Maikeni kaitseks välja.[5] Sealhulgas nimetati teemakäsitlust kallutatuks ja pahatahtlikuks.[6] Reageerides paljudele vastuväidetele, avaldas Vainküla 18. jaanuaril artikli "Igav tõde: Kuidas sündis lugu Maikenist ja WAF koolist", milles selgitas, kui kaua ja mil viisil valmistati eelnevat artiklit ette ning kuidas püüti enne artikli ilmumist saada kritiseeritavate arvamusi.[7] Maiken kaebas artiklite asjus ka Pressinõukogule, kuid viimane leidis, et Eesti Ekspress ei ole rikkunud head ajakirjandustava.[8]Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli direktori Aarne Saluveer nimetas teema tõstatamist oluliseks[9] ning 26. veebruaril kogunes loost ajendatuna ka Eesti esimene vokaal- ja interpretatsioonipedagoogika alane foorum.[10][11]
Hüljatud Martini lugu
ERRi ajakirjanik Merilin Pärli tõstatas 12. juunil 2018 meedias teema, kus nelja-aastane laps, keda nimetati Martiniks, oli juba aasta aega turvakodus elanud ning lapse lähisugulastel ei olnud võimalik saada eestkosteõigust.[12] Vainküla käsitles teemat 18. juulil[13] ja 26. septembril[14] Eesti Ekspressis ilmunud artiklites. Mõlemad ajakirjanikud pälvisid selle eest Bonnieri preemia.[15] Lugude tulemusel kinnitas Riigikogu 2019. aasta veebruaris muudatused tsiviilkohtumenetluse seadustikus, mis laiendas eestkosteküsimuses kohtuotsuseid vaidlustada võivate inimeste ringi. Seda nimetati ka nn väikese Martini eelnõuks.[16]
