Filmi näitamisel süttis projektoris film, sellest edasi film lahtistes filmikarpides. Tulemöll kestis mõne minuti. Kohapeal sai surma üks ja hiljem suri haiglas kuusteist last. Vigastada sai üle 50 lapse. Viimane, 18. laps suri Tallinnas kolm aastat hiljem, 20. aprillil 1940.[1] 100 ruutmeetri suuruses klassiruumis viibis üle 130 lapse: 1. algkoolist, 2. algkoolist ja Lavi algkoolist.[2]
Lapsed olid kogutud koolimaja teisel korrusel olevasse klassiruumi, kust ei olnud muud väljapääsu kui üksainus, sissepoole avanev uks. Mingeid tulekustutusvahendeid ruumis ei olnud.[3]
Pärast õnnetust
25. aprill oli Kilingi-Nõmme alevis leinapäev – maeti tuleõnnetuse ohvreid, keda oli 13. Teine ühismatusepäev oli 1. mail, nädalaga oli Pärnu haiglas surnud veel 3 last.[4]
Mälestuse jäädvustamine
8. juunil 1941 avati Saarde kalmistul mälestusmärk 1937. aasta tuleõnnetuses hukkunud Kilingi-Nõmme kooli õpilastele (skulptor Paul Horma).[5]