Keiti Vilms (2017)Keiti Vilms 2014. aastal Eesti riikliku iseseisvuse taastamise aastapäeva vastuvõtul koos Toomas Hendrik Ilvesega.
Keiti Vilms (tuntud ka kui Säutsupääsuke; sündinud 16. veebruaril1983) on eesti kalamburist ja emakeele populariseerija. Vilmsi on kirjeldatud ka kui "raamatute ja lugemise propageerijat ning vanade sõnade velmajat ehk elluäratajat".[1]
Keiti Vilms tegutseb ja avaldab oma loomingut peamiselt sotsiaalmeediakeskkonnas Twitter, kus ta ka laiemale lugejaskonnale tuntuks sai. Vilms on maininud, et üks tema suurmaid inspiratsiooniallikaid on Johannes Aavikukeeleuuendus (ta on ka Johannes Aaviku Seltsi liige). Oma sõnaloome eeskujuks peab Vilms aga pigem Ilmar Laabanit.[2]
Kirjandusteadlane Kajar Pruul on Keiti Vilmsi kohta öelnud, et oma loominguga on ta õpetanud paljusid eestlasi, sh märkimisväärsel hulgal noori, oma emakeelt hoopis teise pilguga nägema.[3] Kunstnik Kiwa hinnangult saavutab Vilms minimaalsete võimalustega maksimaalse efekti.[4]
2021. aasta suvel toimus Triigi Filharmoonias Keiti Vilmsi heategevuslik kalambuurinäitus "Neuroosiaia kuninganna", mille fookuses oli vaimne tervis. See oli Vilmsi esimene näitus, mis kutsus üles toetama naiste tugikeskusi väärkoheldud naistele psühhiaatrilise abi võimaldamiseks.[4]
Tunnustus
2017. aasta märtsis valiti Vilms aasta keeleteo 2016 rahvaauhinna laureaadiks.[5] Samal kevadel ilmus esikteos "@keitivilms" (koostaja ja toimetaja Merilin Pärli).
2018. aastal nomineeriti Vilms Eesti Kultuurkapitali 2017. aasta kirjandusauhinnale vabakategoorias teose "@keitivilms" ja säutsude eest Twitteri kontol @keitivilms.[6]
5. jaanuaril 2024 tuli ilmsiks, et Tallinna loomade varjupaika on tagasi jõudnud koer Madonna, kes üksi tänavatel hulkus. Viimati oli koera omanik Keiti Vilms.[9][10] Kuigi Varjupaikade MTÜga sõlmitud loovutuslepingus on nõue ühingut teavitada, kui loom peaks jooksu pääsema, Vilms seda ei teinud ega vastanud ka varjupaiga katsetele temaga ühendust saada.[11] Vilmsi sõnul lahkus koer omaalgatuslikult.[12] Elu24 ja Kroonika hinnangul sai koera hülgamine ühismeedias laialdast kriitikat.[13]
