Kauripuu

Kauripuu
	; Uusmeremaa kauripuu
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Paljasseemnetaimed Pinophyta;
Klass	Okaspuud Pinopsida;
Selts	Okaspuulaadsed Pinales;
Sugukond	Araukaarialised Araucariaceae;
Perekond	Kauripuu Agathis; Salisb., nom. cons.
Liigid
	vaata artiklist

Kauripuu (Agathis) on igihaljaste okaspuude perekond araukaarialiste sugukonnast.

Perekonda kuulub 21 või 22 liiki.

Kirjeldus

Uusmeremaa kauripuu (Agathis australis) on Uus-Meremaa põhjaosas kasvav okaspuu. Kauripuu on mahu järgi Uus-Meremaa suurim, kuid mitte kõrgeim. Puul on sile koor ja väikesed ovaalsed lehed. Kauripuu võib kasvada kuni 50 meetri kõrguseks ning elada üle 2000 aasta vanaks, ta on hiidsekvoia järel suuruselt maailma teine puuliik. Suurim kauripuu on Tane Mahuta (maoori keeles 'metsa isand'), mis on 51 meetrit kõrge, tüve ümbermõõduga 13,7 meetrit ning ligikaudu 1300 aastat vana.^[1]

Ajalugu

Kauripuu puit on tugev ning vastupidav, 1830. aastatel hakati metsi üles töötama nii kohaliku turu kui ekspordi jaoks ning tänapäeval on kunagistest kaurimetsadest järel 7000 ha ehk 4%, mis on range kaitse all. 1940. aastaks oli enamik kaurimetsadest maha võetud või põletatud. Alles siis kehtestati kauripuu raiumiseks erikord, kuid nõnda pikaealise puu jaoks oli juba hilja. Puitu eksporditi Austraaliasse ja Suurbritanniasse ning kasutati põhiliselt laeva- ja majaehituses.

Levik

Kauripuitu leidub ka soostunud aladel. Tänapäeval kaevatakse maapõuest neid puid, mis kunagistel aegatel on tormide tõttu maha jäänud. Puidu kännu osa on erilise tekstuuriga ning hinnatud oma ilu poolest. Eriti sobib see puit mööbli, tsisternide, vaatide ja aedade valmistamiseks. Poleeritud puidu värvus varieerub beežist tumepruunini.

Nüüdseks on alles jäänud ainult mõned looduskaitse all olevad reservid, mis meelitavad kohale palju turiste.