Karl Kullisaar (16. november 1905 Salla vald, Simuna kihelkond, Virumaa – 1. märts 1942 Unžlagi vangilaager, Gorki oblast, Vene NFSV) oli eesti maadleja.
Ta sai 1930. aasta Euroopa meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses pronksmedali ja oli kaheksakordne Eesti meister. Kui maadlusviis on nimetamata, võistles ta Kreeka-Rooma maadluses.
Eesti meistrivõistlustel kergekaalus võitis Kullisaar favoriidiks peetud Albert Kusnetsi ja tuli Alfred Praksi järel hõbemedalile.[1]
Kullisaar tuli Eesti meistriks vabamaadluse kergekeskkaalus.[2]
Kullisaar tuli Eesti meistriks vabamaadluse keskkaalus.[3]
Kullisaar tuli Eesti meistriks keskkaalus nii Kreeka-Rooma (veebruaris) kui ka vabamaadluses (detsembris).[3]
Veebruaris võitis Eesti Tallinnas Läti 4:3. Ka Kullisaar võitis.[4]
Märtsis Euroopa meistrivõistlustel Stockholmis võitis Kullisaar keskkaalus pronksmedali (1. Väinö Kokkinen Soome, 2. Ivar Johansson Rootsi). Kergekaalus võitis Voldemar Väli hõbemedali. Need medalid andsid Eestile 10 riigi seas 5. koha.[4]
Detsembris maavõistlusel Soomega Helsingis esindas Kullisaar Eestit kergekeskkaalus nagu ka August Grünberg. Kergekeskkaalus ja raskekaalus jäi maavõistlus viiki, muudes kaaludes võitis Soome, kokku 22:6.[4]
Kullisaar tuli märtsis Eesti meistriks kergekeskkaalus.[2]
Euroopa meistrivõistlustel Prahas ei tulnud Kullisaar medalile.[5]
Oktoobris võitis Eesti Riias Läti 5:2[5]. Novembris viigistas Eesti Tallinnas Soomega 14:14[6].
Rootsi-Saksa-Ungari-Eesti maavõistlusel Stockholmis jäi Eesti viimaseks[6], kuid võitis Tallinnas Läti 5:2[7].
Los Angelese olümpiamängudest jäi Eesti üldiselt kõrvale. Osvald Käpp siiski maadles.[6]
Kullisaar tuli Eesti meistriks keskkaalus.[3]
Euroopa meistrivõistlustel märtsis Helsingis ei tulnud Kullisaar medalile. Albert Kusnets kergekeskkaalus ja Olaf Luiga poolraskekaalus võitsid pronksmedali.[5]
I Turaani turniiri 22.–24. aprillil võitis Soome (18 21-st) Ungari (13) ja Eesti (11) ees.[8]
Alates 1933 kuulus Kullisaar maadlus- ja tõstekohtunike kogu juhatusse.[9]
Kullisaar tuli Eesti meistriks vabamaadluse poolraskekaalus.[10]
Kullisaar tuli märtsis Narvas Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluse poolraskekaalus Juhan Kalde ja Edgar Rohtmetsa ees. Eesti parim poolraskekaallane Ago Neo ei osalenud.[11]
14. märtsil Helsingis kaotas nii Eesti A- kui ka B-koondis Soomele 2:5. Võitsid keskkaallased Voldemar Roolaan ja Karl Kullisaar ning raskekaallased Kristjan Palusalu ja Johannes Kotkas.[12]
24.–27. aprillil Tallinnas toimunud Euroopa meistrivõistlustel osales Karl Kullisaar kohtunikuna (Eestist veel Erich Byström, Konstantin Gern ja Aat Männis).[12] Johannes Kotkas võitis, Nikolai Karklin tuli teiseks ja Voldemar Roolaan kolmandaks.
1940
Karl Kullisaar arreteeriti NKVD poolt 24. detsembril 1940 Tallinnas. Ta suri Unžlagi vangilaagris Vene NFSV-s.[13]
Viited
- ↑ Lembit Koik. "100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988)". Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996, lk. 120, ekslikult nimetatud kergekeskkaaluks, mida tollal polnud, võrdle näiteks lk. 318 ja 320
- ↑ 2,0 2,1 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 320
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 321
- ↑ 4,0 4,1 4,2 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 130
- ↑ 5,0 5,1 5,2 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 133
- ↑ 6,0 6,1 6,2 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 131
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 327
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 135
- ↑ ESBL. Karl Kullisaar Vaadatud 15. märtsil 2013
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 323
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 152
- ↑ 12,0 12,1 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 152, 153
- ↑ "okupatsioon.ee". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. september 2017. Vaadatud 8. novembril 2016.
Välislingid
