Kaarli Eragümnaasium

5A klass 1927. aastal. Kooli tütarlaste vormiriietuseks oli valge varrukate ääre ja kraega tumesinine kleit ning must põll. Allikas: Kaarli koguduse arhiiv.

10A klassi teeõhtu 1930. aasta jõulude ajal Süda t 9 koolimajas. Keskel istuvad direktor Leopold Raudkepp ja võimlemisõpetaja Karin Topman. Allikas: Tallinna Kaarlii koguduse arhiiv.

10A klass 1931. aasta kevadel K. Topmaniga Keila-Joal. Tundides ja palvustel rõhutati loodusearmastuse tähtsust. Sellest sündis tava, et kevadel läks kogu kool üheks päevaks linnalähedale loodusesse. Allikas: Tallinna Kaarli koguduse arhiiv.

Kaarli Eragümnaasium oli Tallinnas 1918–1936 tegutsev esimene eestikeelse õppega koguduse gümnaasium, mida pidas üleval 1918–1932 Tallinna Kaarli kogudus ja 1932–1936 kooli direktor Leopold Raudkepp.

1918. aasta 1. oktoobril avatud Kaarli koguduse kaheksaklassilist reaalgümnaasiumi hakati finantseerima läbi annetuste ja õppemaksude. Esimesel õppeaastal töötas kolm ettevalmistus ja kolm gümnaasiumi klassi, kokku õppis koolis 205 õpilast.

Kooli põhikirjas sätestati, et kool oli asutatud eesmärgiga „õpilasi kombeliselt kasvatada ja neile üleüldist haridust anda“. Eestikeelsesse kooli võeti mõlemast soost õpilasi ja igat usku, eesõigus anti Kaarli koguduse liikmete lastele.

Peale õppimise pöörati suurt tähelepanu ka klassivälisele tööle: korraldati suurejoonelisi koolipidusid, maskeraade ja näitemänge; koolil oli oma keelpilliorkester, laulukoorid ja ajaleht, spordi- ja kirjandusring ning rahvatantsurühm. Aastas korra toimus „Estonias“ rohke osavõtuga koolipidu.

1918. aasta 30. augustil andis Saksa koolivalitsus Kaarli Kiriku Koolile kasutada endise algkooli ruumid Pühavaimu 6. 1919. aasta sügisel paigutati Kaarli kool II Tallinna Reaalkooli (tehnikagümnaasium) ruumidesse (Harju t 48), 1926/27. õppeaastat alustati aga endises Jaan Kirsipuu eragümnaasiumis (Süda t 9). 1931. aasta sügisel kolis gümnaasium Süda tänavalt uuele aadressile Imanta 6.

Koolil oli oma vormimüts ja mütsimärk ning tütarlastel vormiriietus.

1928. aasta 30. septembril tähistas ainus Eesti gümnaasium, mis kandis kristliku koguduse nime, oma kümnendat aastapäeva. Sel puhul viidi läbi kooli kunstiõpetaja Kristjan Raua kavandatud ja lastevanemate kingitud koolilipu pühitsemine. Koolil oli ka lipulaul, helilooja ja koguduse organist-koorijuht Johannes Jürgensoni (hiljem Juhan Jürme) loodud hümn, mille sõnad oli luuletanud kooli direktor L. Raudkepp.

Kaarli Gümnaasiumi lipulaul

1. Edasi, julgesti edasi, / läbi raskuste edasi, /tähtede poole me rändame / ja rõõmleme iludest pärgade.

2. Soovide sõudel, /võitude nõudel. / Nii edasi, julgesti edasi / noorusradadel rändame – edasi.

3. Kindlasti, ausalt ja kindlasti! / Kestku sõprus meil kindlasti! / Austust me Loojale anname / ja rõõmusid Eestile kanname.

4. Südame tuli / õhutab huuli, / Et kindlasti, ausalt ja kindlasti /kostaks laul me ja ustavus – kindlasti. / Edasi! Edasi!

9. klassi köievedu 1934. aastal Imanta t 6 koolihoone ees. Vasakult teine võimlemisõpetaja Ilse Madisson. Koolihoovi jagati Hans Kubu Gümnaasiumiga. Allikas: Tallinna Kaarli koguduse arhiiv.

1936. aasta lend. Taga paistab kooli lipp ja Eesti Vabariigi lipp, keskel 13. lennu märk, mida kanti rinnamärgina. Allikas: Tallinna Kaarli koguduse arhiiv.

Igal lennul oli oma lõpumärk, gümnaasiumi lõpetas kokku 13 lendu.

1932. aasta 1. augustist sai kooli omanikuks kooli direktor Leopold Raudkepp ja kooli nimeks „Kaarli gümnaasium“. Kogudus vabanes kõigist senistest majanduslikest kohustustest, kogudusele jäi õigus erakooli ka edaspidi rahaliselt toetada. Ümberregistreeritud gümnaasiumisse võeti üle kõik õpilased ja paljud õpetajad.

Kauaaegse kooliga seotuse tõttu moodustasid kooli raudvara Artur Soomre (usuõpetus 1919–1935), Pauline Jakobev-Jakobson (hiljem Linda Järvet) (geograafia, usuõpetus, kodulugu, eesti keel 1919–1936), Lilli Parikas (matemaatika, ajalugu, kodulugu 1920–1936), Maria Lang (matemaatika, eesti ja vene keel 1919–1936), Elsa-Marie Kurvits (saksa keel 1921–1936), Olga Luise Verus-Vutter (prantsuse ja saksa keel 1921–1936), Marie Kaer (ajalugu 1922–1935), Kristjan Raud, direktori abi Lydia Mahoni (saksa ja vene keel, laulmine 1918–1936) ja direktor Leopold Raudkepp (usuõpetus, filosoofia eelkursus, saksa ja ladina keel 1919–1936).

Koolis on õpetanud ka Mihkel Lüdig (laulmine 1918–1919), Friedrich Stockholm (usuõpetus 1918–1922, 1926–1927), Bruno Hasselblatt (usuõpetus 1920–1923, 1925–1926), Jakob Lukats (geograafia, kosmograafia 1921–1924), Harald Perli (tervishoid 1923–1930), Nigol Andresen (eesti keel 1925–1930), Helmi Tohvelman (võimlemine 1929), Reinhold Uhke (usuõpetus 1932–1934), Mihkel Usai ( matemaatika, füüsika, kosmograafia 1932–1936) jpt.

1936. aasta sügisel avati riikliku õppeasutusena Riiklik Inglise Kolledž, milleks kujundati ümber endine Kaarli koguduse eraühisgümnaasium.^[1]

2013. aastal avati Tallinna Kaarli koguduse juures kristlik Kaarli Kool ja see on kasvanud täiemahuliseks põhikooliks. Kool tegutseb Tallinnas aadressil Toompuiestee 4.

Kooli nimi^[2]

• 1918–1920 Kaarli Kiriku Kool
• 1920–1923 Kaarli Koguduse Eraühisreaalgümnaasium
• 1923–1932 Kaarli Koguduse Eraühisgümnaasium
• 1932–1934 Kaarli Gümnaasium
• 1934–1936 Kaarli Keskkool

Vaata ka

• Kaarli Kool

Viited

1. Saard, Riho (2022). "Põrmust tähtede poole". Kaarli gümnaasium 1918–1936. Ühe ainulaadse kooli ajalugu. Tallinn: EELK Tallinna Toompea Kaarli kogudus. Lk 12–96. ISBN 9789949726929.
2. Sissekanne Rahvusarhiivi infosüsteemis: Kaarli Eragümnaasium (vaadatud 18.07.2016)

Välislingid

• Koolist Kaarli Kooli kodulehel

Kirjandus

1. Saard, Riho (2022). "Põrmust tähtede poole". Kaarli gümnaasium 1918–1936. Ühe ainulaadse kooli ajalugu. Tallinn: EELK Tallinna Toompea Kaarli kogudus.
2. Hansen, Vootele (2022). Üks tummine koolilugu. Kaarli Koguduse Gümnaasium 1918–1936. Ühe ainulaadse kooli ajalugu. Sulane nr 1/77 detsember 2022.