Jüri Saarma (aastani 1936 Georg Seeman ja Georg Siiman; 24. oktoober 1921 Viljandi – 7. veebruar 2001 Tartu) oli eesti psühhiaater, Tartu Riikliku Ülikooli psühhiaatria kateedri juhataja.[1]
Elulugu
Jüri Saarma oli raudteelase poeg ja Valve Erika Saarma abikaasa, Mart Saarma isa ning Märt Saarma onu.[1]
Saarma lõpetas 1938 Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi ja 1945 Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. 1948 kaitses ta samas meditsiinikandidaadi kraadi väitekirjaga "Haigusteadvuse kulgemine skisofreenikuil aktiivse ravi jooksul" ning 1964 meditsiinidoktori kraadi Moskva 2. Meditsiiniinstituudis väitekirjaga "О действии инсулинового лечения на анимальную и вегетативную нервную систему больных шизофренией". Ta täiendas end Venemaal, Soomes, Kanadas ja Šveitsis.[1]
1943–1945 oli Saarma Tartu Ülikooli vaimu- ja närvihaiguste kliiniku praktikant, 1945 Jämejala Psühhoneuroloogiahaigla peaarst, 1945–1949 TRÜ psühhiaatria ja kohtuarstiteaduse kateedri assistent, 1949–1955 vanemõpetaja, 1955–1965 dotsent, 1965–1975 psühhiaatria kateedri professor, 1975–1994 (aastast 1992 psühhiaatriakliinik) juhataja; 1963–1966 ka TRÜ arstiteaduskonna dekaan ja 1968–1978 Eesti NSV peapsühhiaater, aastast 1994 TÜ emeriitprofessor. 1973 oli ta Montreali McGilli Ülikooli külalisprofessor. Saarma pidas loenguid Toronto, Helsingi, Turu ja Oulu ülikoolis. 1953 rajas ta TRÜ kõrgema närvitegevuse labori (aastast 1966 meditsiini kesklabor ja ÜMPI psühhofarmakoloogia labor) ning 1987 Tartusse ajakohase psühhiaatrikliiniku. Saarma oli eestikeelse psühhiaatriaalase õppekirjanduse rajaja.[1]
Teadustöö
Jüri Saarma peamised uurimisvaldkonnad olid skisofreenia ja depressioon, nende diferentseeritud ravi, psühhohügieeni ja psühhiaatria ajalugu (eriti Eestis). Ta täpsustanud psühhiaatrilist sümptomatoloogiat, täiendas kliinilise ja neurofüsioloogilise uurimise meetodeid, koostas algupärase testide patarei ja viis kliinilise hindamise skaalat.[1]
Saarma oli üks "Bolšaja meditsinskaja entsiklopedija" (Moskva, 1974–1986) toimetajaid. Ta oli Rahvusvahelise Kõrgema Närvitalitluse Ühingu asepresident (1974–1977) ja president (1977–1983), Ülemaailmse Psühhiaatrite Assotsiatsiooni närvitegevuse sektsiooni president, Rahvusvahelise Sotsiaalpsühhiaatria Ühingu nõunik, Üleliidulise Neuroloogide ja Psühhiaatrite Seltsi presiidiumi liige, NSV Liidu Meditsiiniakadeemia psühhiaatrianõunik, viie välismaise teadusseltsi au- ja kaheksa rahvusvahelise ühingu korrespondentliige. Ta avaldas üle 330 teadustrükise, üle 20 õppevahendi ja üle 130 aimetrükise[1], sealhulgas õpik-käsiraamatuid psühhiaatria eri valdkondade kohta.
Koostöö NSV Liidu repressiivorganitega
Kuna Jüri Saarma oli psühhiaatriaekspert mitmes poliitilises kriminaal- ja kohtuasjas, on mitmes publikatsioonis talle süüks pandud koostööd võimudega vastupanuvõitlejate ja dissidentide represseerimisel.[2]
Tunnustus
Isiklikku
Tema abikaasa oli Valve Erika Saarma. Nende poeg on Mart Saarma.
Teoseid
- Kohtupsühhiaatria. Tallinn, 1970
- E. Kreapelini psühhofarmakoloogilistest uurimistest Tartus (kaasautor V. Vahing). // Nõukogude Eesti Tervishoid (1976) 5
- Psühhopatoloogia. Tallinn, 1977; 2. trükk 2000
- Kliiniline psühhiaatria. Tallinn, 1980
- Kliiniline psühhofarmakoloogia (kaasautor). Tallinn, 1981
- Развитие психиатрии в Тартуском университете (kaasautor E. Karu). Tallinn, 1981
- Psühhiaatria minevik ja tänapäev. Tallinn, 1982
- Meditsiinipsühholoogia. Tallinn, 1985
- Ю.М. Саарма. Психофармакотерапия психически больных. // Руководство по психиатрии / Под ред. акад. Г. В. Морозова(ru). — Москва: Медицина, 1988. — Т. 2. — С. 476-507 (Раздел V "Терапия и социально-трудовая реабилитация психически больных", глава 2)
- Narkoloogia. Tallinn, 1989
- A new scale for self-assesment of depressive symptoms. // Tartu Ülikooli Toimetised 891 (1990)
- Depressioon. Tallinn, 1995
Viited
Kirjandus
- Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994. kd I, 207, lk 220; kd III, lk 368
- Album professorum Universitatis Tartuensis anno MCMXCVIII. Trt, 1998, lk 164
- Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, lk 124–125; kd II, lk 157
- Eesti entsüklopeedia kd 14, lk 450
- Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, kd III, lk 19, 233, 253, 256–258, 268
- Laos, V. Juubilar on NSVL Arstiteaduse Akadeemia korrespondentliige Jüri Saarma. // Nõukogude Eesti Tervishoid (1981) 5, lk 376–377
- БМЭ. M, 1984, kd 22, lk 1291
- Professor Jüri Saarma bibliograafia (koost M. Suurväli, V. Vahing). Tartu, 1991
- Merila-Lattik, H. Eesti arstid 1947–1997. Tallinn, 1997, lk 982–983
- Jüri Saarma. Nekroloog. // Eesti Arst (2001) 2, lk 117
- Tartu Ülikooli Kliinikum 200. Trt, 2004, lk 200, 200, 259, 262–264, 266–267, 270–272
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Välislingid
