Jõgeva metsamajand (kuni 1978. aastani Kurista metsamajand) asutati 1947. aastal ja likvideeriti 1992. aastal. Metsamajandi koosseisu kuulusid algselt Avinurme, Kaarepere, Kursi, Laiuse, Lohusuu, Pikknurme, Salla, Torma ja Vaimastvere metskond. [1]
Metsakorraldus
Jõgeva metsamajandi maadel viidi läbi 4 täielikku metsakorraldust.
Esimene metsamajanduskava koostati 1953. aastal ning see tõi välja küllalt tiheda teedevõrgu, keskmise metsasuse 22,7% (pisut suurem Eesti NSV keskmisest) ja suuremate tööstusettevõtete puudumise majandi piirkonnas. Üldpindala 55 489 ha, metsamaid 41 184 ha (74,2% üldpindalast). Puistute keskmine vanus 31,3 aastat, boniteet III,0. Metsamajandi masinapargist on märgitud 21.09.1953 seisuga 1 veoauto, 1 mootorratas, üksikud vankrid ja 15 rege 46 hobuse jaoks.[2]
1965. aasta metsamajanduskava märgib Pedja metskonna moodustamist ja üldpindala 64 571 ha. Keskmine metsasus 32,3%, metsamaad 49 878 ha (77% üldpindalast). Puistute keskmine vanus 41 aastat, boniteet II,8. Valdavad sega- ja lehtpuupuistud, suuremaid kahjurikoldeid ei olnud, küll aga põdrakahjustusi.
1977. aasta metsamajanduskava järgi on üldpindala 73 582 ha, metsamaa 60 216 ha (81,8%), puistud 57 019 ha (77,5%). Puistute keskmine vanus 42 aastat, boniteet II,6.
1987. aasta metsamajanduskava märgib muutusi maafondis (ära anti enamus turbarabasid). Üldpindala 73 120 ha. Keskmine metsasus 46%, metsamaad 65 675 ha (83% üldpindalast). Puistute keskmine vanus 50 aastat, boniteet II,5.
1998. aasta metsakorraldus Jõgevamaa metsades toimus põhjalikult ümber korraldatud oludes.
Direktorid
Viited
