Raamatu "Väikesed naised" ingliskeelse originaali kaanepilt
Josephine March (hüüdnimi Jo) on peategelane Louisa May Alcotti raamatust "Väikesed naised". Lugu leiab aset 19. sajandi keskpaigas Ameerikas ja tutvustab nelja õe elu lapsepõlvest täiskasvanuni. Vanemast nooremani on nende nimed Meg, Jo, Beth ja Amy. Raamat on kirjutatud suuremas osas Jo vaatepunktist, kuigi sisaldab ka tekste õdedelt. Lugu keskendub Jo raskustele, kasvades üles ühiskonnas, kus naine on mõeldud abiellumiseks.[1]
Elulugu
Lugu algab jõulude ajal, kus neli õde istuvad laua ümber ja mõtlevad oma elu üle. Isa on sõjas ning Marchide perekond on vaene, mistõttu nii ema kui ka vanemad õed Meg ja Jo peavad töötama. Jo töö on aidata oma kibestunud tädi, kes pidevalt kurdab Jo kommete ja välimuse üle. Vabal ajal Jo kirjutab või loeb ja tema unistus on saada kuulsaks kirjanikuks. Ühel õhtul läheb ta oma vanema õe Megiga peole, kus ta kohtub Theodore "Teddy" Laurence'iga. Teddy on üksiklaps, kes elab oma rikka vanaisaga suures häärberis, mis asub Marchide maja kõrval. Jost ja Teddyst saavad parimad sõbrad ja nad veedavad suure osa oma vabast ajast koos. Jo on aga veendunud, et ta ei abiellu kunagi ja tahab olla iseseisev naine, mistõttu ta väldib mehi, kes üritavad teda võluda. Jo lapsepõlve lõppu märgib hetk, kus nii isa kui ka noorim õde Beth jäävad haigeks. Ema Marmee tormab isale appi, mistõttu peab Jo astuma täiskasvanu rolli ja hoolitsema oma õdede eest. Sellest hetkest jätab Jo maha oma varasemad mängulised lõbud ja ei ole enam laps.[1]
Täiskasvanuna on Jo ikkagi väga ambitsioonikas, avameelne ja poisilik. Ta hakkab keskenduma raha teenimisele ning kirjutab mitmeid lugusid ajalehtedele avaldamiseks. Sellega teenib Jo endale natukene taskuraha. Abielu on ikka veel Jo jaoks vastuoluline ja ta on väga pettunud, kui tema vanem õde Meg läheb mehele. Jo näeb seda kui perekonna lagunemist. Vaikselt hakkavad ilmnema ka Teddy tunded Jo vastu, mis hirmutavad Jod ja mille peatamiseks põgeneb ta New Yorki peresõbra juurde, kus ta alustab tööd õpetajana. Ta kohtub Friedrich Bhaeriga, sakslasega, kes töötab samas asutuses. Ajapikku tekivad neil tunded üksteise vastu, kuid kui õde Bethi tervis hakkab halvenema, peab Jo naasma kodulinna. Teddy tunded on ikka samad, seega ta teeb Jole abieluettepaneku, millest Jo keeldub, murdes mehe südame. Teddy otsustab lahkuda ja maailmas reisida, et oma murtud südant ravida. Jo võtab aega, et keskenduda oma haigele õele, kelle tervis on halvenemas. Pärast Bethi surma tunneb Jo end väga üksikuna. Megil on mees ja lapsed, Teddy ja noorem õde Amy tulevad koos tagasi ja on abiellunud, aga Jol ei ole kedagi. Üks päev ilmub Marchide ukse taha aga Friedrich Bhaer. Ta tutvub terve perega ja tundub olevat viisakas ja tark härrasmees. Aja möödudes tõdeb Bhaer, et ta peab lahkuma kodumaale, mis aga murrab Jo südame. Bhaer ja Jo mõistavad, et nad armastavad üksteist, seega nad avaldavad oma tundeid ja otsustavad abielluda. Raamatu lõpus pärib Jo oma tädi häärberi ja teeb sellest poistekooli, kus kogu pere saab töötada.[1]
Tegelase kirjeldus
Raamatus tutvustatakse Jo Marchi esimest korda, kui ta on 15-aastane. Teda kirjeldatakse kui peenikest ja päevitunud tüdrukut, kes on väga pikk ja kohmakas. Tal on hallid silmad ning suured käed ja jalad, mille tõttu juhtub tal pidevalt õnnetusi. Tema ilusaimaks omaduseks peetakse ta juukseid, mis on pikad ja paksud ning annavad tema välimusele rohkem esteetilisust. Järgmine kirjeldus ilmub, kui Jo on 18-aastane. Tema välimus ja olek on muutunud ning ta on täiskasvanulikum. Tal on punased põsed ja hallid silmad, mis on nüüdseks täis särtsu. Ta keha on muutunud naiselikumaks ja tema kohmakus on asendunud elegantsuse ning graatsiaga.[2]
Jo iseloomu kirjeldatakse kui poisilik, otsekohene, loov, ambitsioonikas ja põhimõtteline. Tema jaoks ei ole oluline koduperenaise elu, vaid ta tahab teha meestetöid, osaleda sõjas ja reisida ringi. Tema otsekohesus väljendub emotsionaalsetes situatsioonides, kus ta kipub olema karmisõnaline. Loovus ja ambitsioonikus ilmnevad tema huvis kirjutamise vastu. Raamatu jooksul loob ta mitmeid näidendeid, lühitekste ning lugusid, mida ta esitab oma perele ja sõpradele. Vanemaks saades avaldab Jo ajalehtedes oma tekste, mille eest teenib ta ka raha. Jol on väga tugev moraalitunnetus. Tal on omad põhimõtted, mille eest ta seisab ja mis suunavad teda elus edasi.[3]
Sümboolsus
Jo March sümboliseerib paljude jaoks ideaalset naist. Ta loob arusaama, et naiste jaoks on kõik võimalik. Ta on hea õde, tütar, parim sõber, karjäärinaine ja abikaasa. Samas on ta iseseisev ja ei lase ühiskondlikel piirangutel end peatada. Ta on eeskujuks esmalt väikestele tüdrukutele, kes tahavad suureks saades olla nagu Jo.[4]
Raamatu ja autori suhe
Raamatu "Väikesed naised" autor on kirjanik Louisa May Alcott, kes elas aastatel 1832–1888, ning lugu põhineb tema enda elul. Alcotti sõnul on see idealiseeritud versioon, kus Marchide pere esindab Alcotti oma ja Jo Alcotti.[4]
Raamat "Väikesed naised" on üks edukamaid teoseid, mida Alcott on kirjutanud, ning see sai eriti populaarseks just väikeste laste seas, kes võtsid neli õde endale eeskujuks. Selle teose kuulsus võimaldas Alcottil ka vaesusest ning võlgadest lahti saada. Ta kirjutas oma märkmikku: "Paid up all the debts... thank the Lord." ("Maksin ära kõik võlad... tänu Jumalale."). Raamatule järgnesid jätkuteosed "Väikesed mehed" ja "Plumfieldi poisid", mis aga nii palju populaarsust ei kogunud.[5]
Filmid raamatust
Louisa May Alcotti raamatust on tehtud mitmeid filme, kuid 3 on tänapäevaks kõige populaarsemad. Kõige esimene tuli välja aastal 1933 ning selle režissööriks oli George Cukor. Jo Marchi osa täitis Katharine Hepburn.[6]
Järgmisena ilmus Gillian Armstrongi versioon raamatust “Väikesed naised” aastal 1994. Filmis mängis peaosa Jo Marchi Winona Ryder.[6]
Kõige uuem versioon on Greta Gerwihi oma, mis ilmus aastal 2019 ja on saanud mitmeid auhindu. Selle peaosas mängis Jo Marchi Saoirse Ronan.[6]
Viited
↑ 1,01,11,2Alcott, Louisa (2014). Väikesed naised (inglise). New York: Puffin Books.
