2024/25 õppeaasta seisuga õpib J. V. Veski nim Maarja-Magdaleena Põhikoolis 9 klassi peale 81 õpilast. Õpilasi õpetavad 23 õpetajat. Koolimajas on olemas õpilaskodu, milles ööbivad 12 õpilast. Koolimaja on kahekorruseline ning sellele on juurde ehitatud võimla.
Maarja-Magdaleena Põhikool on alates 2016. aastast KiVa kool.
Ajalugu
Kooli algusajad
Esimesed andmed kooli kohta pärinevad 5. märtsist 1680 ning seda loetakse kooli sünniajaks.[1] Kooli asutamise ajal juhatas kooli soomlasest köster Matthies.
Kool ei jäänud kauaks tegutsema, kui 1694. aastal tabas Eestit Suur nälg ning hiljem ka Põhjasõda ning katkuepideemia. Peale laastavaid sündmusi on järgmised andmed 1749. aastast, kus kirjutatakse, et on valmis saanud koolimaja koos rehetoa ja kahe kambriga. 1759. aastal vihjatakse kirikuvisitatsiooni protokollis, et tegu on köstrikooliga.[1]
19. sajand
19. sajandi alguses oli pastor Ewerthi aruandes nimetatud Maarja köstrikooli koolmeistrina nimetatud Carl Woiwodt-i. 1827. aastal otsustas kirikukonvent avada kihelkonnakooli, kuulutati välja ka uus köster; Alexander Woiwodt ning määrati talle palk, kuid sel aastal jäi kool avamata ja avati teadmata lähiaastal. Peale Alexander Woiwodt-i tööaega asus 1835. aastal tööle Johann Auster. 1846. aastal mainitakse Maarja kooli kihelkonnakoolina, ehk teise astme talurahvakoolina. 1874. aasta seadus nägi ette, et teise astme talurahvakoolides õpetatakse lugemist, kirjutamist, rehkendamist, katekismust, ajalugu, geograafiat, joonistamist, laulmist ning saksa- ja vene keelt. Need õppeained olid Maarja koolis juba 7 aastat varem 1867. aastal.[2] Uute õppeainetega tuli ka uus köster, nimega Matthias Sõber, kes õpetas ka tuntud teatritegelast August Wierat. 1869. aastal toimunud I üldalaulupeol osales ka Maarja-Magdaleena kihelkonnakool.[3] 1872. aastal õppis koolis 15 poissi. 1875. aastal asus koolmeistrina tööle W. Auster. Aastatel 1879–1882 õppis koolis 30 õpilast, kes kõik ööbisid koolimajas. 1883.-1885. aastatel õppis koolis praegune kooli nimes äratuntav isik: Johannes Voldemar Veski. 1889. aastast kuni tundmata ajani oli koolmeistriks Gustav Kommusaar.[2]
20. sajand
1917. aastal toimunud Vene Tsaaririigi langemise käigus likvideerus Maarja-Magdaleena Kihelkonnakool ning see asendati uue 4-klassilise algkooliga, mis hiljem muudeti 5-klassiliseks.[2] 20. sajandi alguses polnud kooli majanduslik olukord kiita ning õppimistingimused olid väga kehvad.1918. aastal põles kool maha. Järgnevatest aastatest räägivad erinevad allikad erinevat juttu: üks allikas viitab sellele, et koolimaja varemetesse ehitati oletatavasti 1922. aastal uus ühekorruseline koolimaja ning teine allikas viitab sellele, et kool tegutses 11 aastat Maarja-Magdaleena rahvamajas. 1929. aastal valmis Voldemar Mässo (kooli direktor 1922–1945) eestvedamisel endise koolimaja varemetesse uus kahekorruseline hoone, mis tänapäeval on tuntud koolimaja "vana majana".[1] Kuni 1944. aastani oli Maarja-Magdaleena kihelkonnakool tuntud oma silmapaistva taseme poolest, nõukogude võimu taastamisega anti koolile esimene "ametlik" nimi milleks oli Maarja-Magdaleena Mittetäielik Keskkool. 1967. aastal algas koolimaja juurdeehitus, kus ehitati juurde tänapäeval kasutuses olevad klassiruumid.[2] 1999. aastal valmis tänu spordihuvilisest direktorile Enn Pärtelpojale suur võimla koos lava ja inventariga.
Kooli nimed
Maarja-Magdaleena Mittetäielik Keskkool (1944–1952)
Viktor Kingissepa nim Maarja-Magdaleena Mittetäielik Keskkool (1952–1953)
Järve Mittetäielik Keskkool (1953–1956)
Järve Keskkool (1956–1979)
Maarja Keskkool (1979–1988)
J. V. Veski nim Maarja Keskkool (1988–2003)
J. V. Veski nim Maarja Põhikool (2003–2018)
J. V. Veski nim Maarja-Magdaleena Põhikool (2018–...)[1]
Julius Mägiste – sündis Kassema külas ning töötas koos Johannes Voldemar Veskiga, oli eesti keeleteadlane.
Rein Uusmaa – vilistlane ja Tartu Erakooli LõunaTERA direktor.
Kuno Tammearu – vilistlane ja Päästeameti peadirektor.[6]
Traditsioonid ja üritused
Maarja-Magdaleena kooli pika ajalooga on tekkinud ka pikaajalised traditsioonid. Iga kooliaasta alguses matkab kogu koolipere Johannes Voldemar Veski sünnikohta Vaidaveres. Kooliaasta lõpus aga matkatakse kooliperega (va eksamisooritajad) Elistvere loomaparki, kus peetakse maha piknik. Maarja-Magdaleena Põhikool on tuntud ka oma eriteemaliste ööde poolest, kus lapsed võivad jääda koolimajja ööbima ning toimuvad eriteemalised mängud ning ka teemakohane külaline, ööd on olnud näiteks "Lugemisöö" ja "Spordiöö". Lugemisööle on tulnud kohale Mihkel Raud, kui "Lugemisööd" sai läbi elada ka läbi "Seitsmeste uudiste". Lisaks sellele korraldab kool Julius Mägiste nimelist omaloomingukonkurssi. Maarja-Magdaleena põhikool võtab osa Erasmus+ projektist "A helping hand to wellbeing". Koolimajas on ka toimunud Elmar Kivistiku mälestusvõistlused laskmises.
Viited
↑ 1,01,11,21,31,4Sepp, E. (2010). Maarja-Magdaleena kihelkonna koolid läbi nelja sajandi. Maarja-Magdaleena.
↑ 2,02,12,22,32,4Soodla, E. (1972). Maarja-Magdaleena kihelkonna koolide ajalugu XVIII ja XIX sajandil. Tallinn.
