Johannes Reesen liitus bolševistliku liikumisega 1917. aastal ja astus 1917. aastal oktoobripöörde järel Punakaarti, detsembris 1917 VSDT(b)P-sse.
Ta oli Viljandi maakonnas ametiühinguliikumise tegelane ning üks Noorproletaarlaste Ühingu Viljandi osakonna organiseerijaid.
Johannes Reesen oli I Riigikogu koosseisus alates 29. septembrist 1922 (vahistatud ja riigikorra vastase ebaseadusliku poliitilise tegevuse eest süüdi mõistetud Johannes Vanja asemel).
Riigikorravastase ebaseadusliku poliitilise tegevuse eest arreteeriti ta 1924. aasta algul, kuid ta põgenes ja siirdus NSV Liitu. Reesen oli 1925. aastast J. Marchlewski nimelise Lääne Vähemusrahvuste Kommunistlik Ülikooli õppejõud, aastatel 1926–1928 aga EKP Keskkomitee Välismaa Büroo sekretär (tegevjuht) ning kuulus aastail 1926–1934EKP Keskkomiteesse. Vahistamismäärusel 6.septembrist 1937 on tema töökohaks märgitud S.M. Kirovi nimeline Kõrgem Põllumajanduskool ja ametiks dotsent .4.novembril s.a. VNSFV KrK paragrahvi 58-1a põhjal tegi NSVL NKVD ja Prokuratuuri Komisjon karistusotsuse, mis selle organi puhul oli alati mahalaskmine.