Johannes Raudava (kuni 1940 Johannes Rosenfeldt; 18. oktoober (vkj)/ 30. oktoober 1894 Tallinn – 5. aprill 1944 Tallinn) oli eesti pangandustegelane.
Pärast aastat P. Leysti algkoolis õppis ta Tallinna 4-klassilises linnakoolis, mille lõpetas 1911. Sama aasta sügisel ta astus Tallinna õhtukeskkooli, kust raha puuduse tõttu pidi järgmisel semestril (1912) kohe välja astuma ja läks tööle Dvigateli vagunitehase peakontorisse arveametnikuks.
1914. aasta kevadel hakkas ta õhtuti käima Tallinna Kaubanduskooli kursustel ja 1916. aasta jaanuaris lõpetas ta Tallinna Peetri Reaalkool ikaubandusosakonna eksternina. Alates septembrist 1915 kuni sõjaväeteenistuse kutseni jaanuaris 1916 töötas ta Vene Põllupanga Tallinna osakonnas raamatupidaja abina.[1]
Ta osales Esimeses maailmasõjas. 1917. aasta kevadel lõpetas ta Pauli sõjakooli ja siis teenis 27. Vitebski ja 3. Eesti polgus, hiljem peamiselt Nižni Novgorodis, sealhulgas ka vene punaste juures.
Eestis tagasi 1920. aastal.[2] Ta õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kaubandusosakonnas, kuni lõpetas sama teaduskonna majandusosakonna 1928. aastal. Akadeemiliselt oli ta Korporatsioon Fraternitas Estica liige.
Tema töö Eesti Pangas algas 1. mail 1921. 1922–1928 ta oli Eesti Panga laenude osakonna ametnik, 1928–1933 konto-korrentosakonna ja välisosakonna juhataja, 1933–1940 direktor ja juhatuse liige, 1941–1943 juhataja. 1943–1944 Eesti Peapanga direktor ja Eesti Majanduskoja pangandusala juhataja. Teda määrati 1933. aastal Eesti Panga esindajaks Riigihoiukassa nõukogusse.
Tema allkiri on Eesti 1937. ja 1940. aasta 10-kroonisel pangatähel ja 1935. aasta 100-kroonisel pangatähel.[3]
Ta määrati 1939. aasta Eesti Panga kodaniku õhukaitse juhiks.
Tema kandis Eesti lippu Garmisch-Partenkirchenis 1936. aasta taliolümpiamängude avatseremoonial, kuid sportlasena ta ei osalenud.[4]
Tunnustus
Isiklikku
Tema isa oli Kurna mõisast pärit poodnik Mart Rosenfeldt (1865–1943) ja ema oli Rae mõisast pärit Leena Rosenfeldt (Krivel) (1872–1946).
1924. aastal abiellus ta Timotheus Kuusiku noorema lapse Agniaga (1904–1993) ning neil oli kolm tütart: Ingeborg (hiljem Inge; abielus Puusep; 1927–1988 Austraalias), Astrid (abielus Kalmar; s. 1929) ja Kristi (abielus Carlquist-Johansson; 1942).
1939. aastal ostis ta Lutheri perekonna käest Poska tänaval asuva Kadrioru lossi teenijate asunduses perele maja.[5][6]
Viited
Kirjandus
- "Johannes Raudava †". Eesti Sõna nr 83, 11. aprill 1944. Lk 4 ("Ennastsalgava töö, täpse kohusetäitmise, õiglase ja lahke iseloomu tõttu võitis ta niihästi majandusringkondade kui ka kaasteenijate poolehoiu ja armastuse")
Välislingid
