Ta õppis Tallinna linna 2. algkoolis ja aastatel 1897–1902 Tallinna tislermeister A. Rosenbaumi juures. Oli ehituspuusepp Tallinnas, Peterburis, Helsingis ja Riias.
Aastatel 1908–1914 õppis ta Riia linna käsitöökoolis, edasi J. Ozoliņši tehniliste kursuste arhitektuuriosakonnas, mille lõpetas 1915. aastal. Esimese maailmasõja ajal aastatel 1915–1918 teenis ta Vene sõjaväesGattšinas ehitustehnikuna. Võttis Eesti poolel osa Vabadussõjast.
Ta oli oma vaadetelt vasakpoolne, kuulus alates 1905. aastast Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei Tallinna komiteesse. Poliitilistel põhjustel oli ta 1907. aastal vangistatud Tallinnas. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (ESDTP) liige alates 1917.
Ta valiti 1917. aastal ESDTP esindajana Tallinna linnavolikokku. Tallinna linnanõunik aastatel 1919–1921. Alates 1935 Insenerikoja tegevliige.
Ta vahistati Saksa okupatsioonivõimu poolt 28. aprillil 1944 ja uuesti Nõukogude okupatsioonivõimu poolt 11. oktoobril 1944. Mõisteti NSV Liidu Ülemkohtu sõjakolleegiumi poolt 23. juulil 1945 5 aastaks sunnitöölaagrisse ja 3 aastaks asumisele, suri 3. septembril 1947 Siblagi süsteemi Krivoštšokovo vangilaagris Novosibirski oblastis.
