Johannes Lott (28. veebruar 1930 Saarepere küla, Kabala vald – 3. juuni 2024) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane.
Tema vanemad olid kolhoosnikud. Lott õppis aastatel 1938–1946 Villevere algkoolis ja 1946–1950 Türi Keskkoolis, kus oli komsomoli algorganisatsiooni sekretär.[1] 1955. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna. Aastal 1977 sai temast ajalookandidaat.
Aastatel 1954–1957 oli ta ELKNÜ Otepää rajoonikomitee I sekretär. Aastal 1955 astus ta NLKP-sse. Aastatel 1957–1961 oli ta ELKNÜ Tartu Riikliku Ülikooli Komitee sekretär, seejärel ametiühingu esimees, 1961–1969 Tartu Linna TSN Täitevkomitee esimehe asetäitja, 1969–1978 EKP Tartu Linnakomitee esimene sekretär[2]. Aastatel 1978–1988 oli ta Eesti NSV kultuuriminister.
Ta oli Eesti NSV Ülemnõukogu VIII, IX, X, XI koosseisu (aastatel 1971–1989) saadik ja aastatel 1975–1978 Eesti NSV Ülemnõukogu juhataja, EKP Keskkomitee liige.
Aastatel 1989–1996 töötas ta riigiprokuratuuris, 1996–1997 Rahvusvahelises Sotsiaalteaduste Rakenduslikus Kõrgkoolis LEX prodekaanina. Seejärel oli ta Tallinna Vangla jurist.
Isiklikku
2005. aastast veetis Lott abikaasaga pensionipõlve Pärnus. Neil on poeg Raivo ja tütar.
Viited
Kirjandus
Välislingid