22. novembril 1423 oli Saksa ordu kõrgmeistri käskjalg saadetud Rooma. Schutte olevat end piiskopkonnas sisse seadnud, tal oli palju pooldajaid ja raha. Kõrgmeister pöördus Schutte jaoks toetuse saamiseks Heilbergi piiskopi poole.
Martinus V otsustas 6. augustil1430 seoses Kubandi viibimisega Roomas loovutada Saare-Lääne piiskopkonna haldamine Schuttele. 14. septembril 1430 teatas Saksa ordu orduprokuraator Caspar Wandofen Schuttele, et tegi paavstile ettepaneku määrata Schutte Kubandi järeltulijaks, mis polnud paavstile meelepärane. Wandofen soovitas Schuttel stiftimõisate osas apelleerida paavstlikule komisjonile. Liivi ordu maameister soovis 10. aprillil1431 Saksa ordu kõrgmeistrilt saata Schutte koos soovituskirjaga Rooma. Schutte oli Roomas Liivi ordu saadikuna. 1432 on teda mainitud kui paavstlikku vikaari.
Ta saatis 18. jaanuaril 1434 Tallinna raele nõude arestitud kariloomade asjus.
19. aprillil 1434 saatis ta palvekirja Tallinna raele, et Tallinn tagastaks Saare-Lääne piiskopkonna elanikelt ära võetud kariloomad. 16. juunil 1436 palus ta kirjas Tallinnale kontrollida Haapsalu toomkirikule kuuluvat rahasummat. 28. aprillil 1437 teatas Tallinnale, et tema sulased peletasid Osmussaarelt (Wodesholm) minema mereröövlid ja vangistasid neist kaks.