Johannes IV (Saare-Lääne piiskop)

See artikkel räägib Saare-Lääne piiskopist; teiste Johannes IV kohta vaata lehekülge Johannes IV; Johann IV kohta vaata lehekülge Johann IV

---

Johannes Kieveli vapp Haapsalu piiskopilinnusel

Johannes IV Kievel (ka Johann Kyvel, surnud 22. aprillil 1527) oli Saare-Lääne piiskop 1515–1527.

Johannes Kievel pärines aadlisuguvõsast, mille liikmeid on Liivimaal mainitud juba 13. sajandil. Ta võis pärineda Tartu piiskopkonnast, kus Kersten Kievel ostis 1517. aastal endale Suur- ja Väike-Aakaru külad.^[1]

1506. aasta juulis ja 1508. aasta juulis on Johannes Kievelit mainitud magistri ning Tartu ja Saare-Lääne piiskopkonna toomhärrana, 1508. aasta juunis ainult Tartu toomhärrana. 1513. aasta sügisel viibis Kievel Roomas, kus ta saavutas selle, et paavst Leo X kinnitas ta Saare-Lääne piiskopi koadjuutoriks, mille põhjuseks toodi piiskop Johannes Orgase vanadusnõtrus.^[2] Võimalik, et just Roomas viibimise tõttu ning enda sidemete rõhutamiseks paavstiga lasi Kievel Kuressaare piiskopilinnusesse üles panna Leo X vapi.^[3]

Koadjuutorikohta oli endale juba 1509. aastast taotlenud ka Saare-Lääne toomdekaan Johann Wetberg, kes püüdis oma positsioone tugevdada ka edaspidi, kuid tagandati 1516. aastal, pärast järjekordset Roomas-käiku, dekaani kohalt.^[4]

1513. aasta novembris valiti Kievel väidetavalt Tartu piiskopiks, kuid ta ei astunud sellesse ametisse.^[5]

Pärast Johannes Orgase surma kinnitati Kievel 23. märtsil 1515 Saare-Lääne piiskopiks ja pühitseti Riia peapiiskopi poolt 24. juunil 1515 pidulikult ametisse. Viimasel üritusel, mis toimus Haapsalus osalesid ka teised Liivimaa võimukandjad või nende esindajad.^[6]

Kievel korraldas aastail 1519–1522 visitatsioone^[7] ning taotles maahärra võimu suurendamist, kuid selle taotluse nurjasid vasallid. 1524. aastal oli ta sunnitud andma vasallidele eesõiguskirja, milles piirati maahärra võimu.^[8][9] Kevel soovis ka Vana-Pärnusse rajada kõrgemat kooli, kuid seegi plaan ebaõnnestus.

On oletatud, et Kievel laskis 1517. aastal trükkida eestikeelse katoliikliku katekismuse ("Kieveli katekismus")^[viide?].

Johannes Kievel suri 22. aprillil 1527 kell 6 õhtul Haapsalus ja maeti 24. aprillil Haapsalu toomkiriku kooriossa.

Viited

1. J. Siebmacher's grosses und allgemeines Wappenbuch. Bd. 3. Abth. 11, Der Adel der russischen Ostseeprovinzen. T. 2, Der nichtimmatrikulirte Ade. Toim. M. Gritzner, 1901, lk 91 ; Livländische Güterurkunden (aus den Jahren 1501 bis 1545), Band II. Väljaandja Hermann von Bruiningk, Riia, 1923, Nr. 232.
2. Leonis X. Pontificis Maximi Regesta, toim. Joseph Hergenröther, 1884, nr. 4802.
3. Anu Mänd, "Piiskoppide vappidest ja Medicite vapist Kuressaare linnuses", Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat 2013-2014, 2015, lk 150-158.
4. Leonid Arbusow vanem. Livlands Geistlichkeit, Teil 2, lk 138; Teil 4, lk 235.
5. Akten und Rezesse der livländischen Ständetage, Bd. 3, lk. 272, allmärkus 1.
6. Tiina Kala. Ühe Liivimaa kirikuvürsti ametisseastumisest. Tuna, 2009, nr. 1, lk. 29–38.
7. Evald Blumfeldt, "Saare-Lääne piiskopkonna visitatsiooniprotokolle aastaist 1519–1522", Ajalooline Ajakiri, 1933, lk 44–55, 116–125, 160–164.
8. Akten und Rezesse der livländischen Ständetage, Bd. 3, Nr. 169.
9. Madis Maasing, Kas Saare-Lääne toomkapiitlist sai 1524. aasta järel aadlikapiitel?, Läänemaa Muuseumi toimetised = Proceedings of Läänemaa Museum, nr. 21, juuli 2018

Kirjandus

• Leonid Arbusow vanem, "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert", aastaraamatus Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik, 1900 [1. osa], lk 43; 1902 [3. osa], lk 55; 1911/1912/1913 [4. osa], lk 100–101.
• Tiina Kala. Ühe Liivimaa kirikuvürsti ametisseastumisest. Tuna, 2009, nr. 1, lk. 29–38.

Eelnev Johannes III Orgas

Saare-Lääne piiskop 1515–1527

Järgnev Georg von Tiesenhausen