Johannes-Voldemar Feldbach (3. veebruar (21. jaanuar vkj) 1901 – 3. september 1972 Tartu) oli eesti kirjandusteadlane, kirjandus- ja teatrikriitik.
Johannes Feldbach sündis Virumaal Vaivara vallas Perjatsi kooli õpetaja pojana. Keskhariduse omandas ta 1910–1918 Jamburgi (tänapäeval Kingissepp) kommertskoolis. Teenis aastatel 1919–1922 Punaarmees, võttis osa võitlusest Judenitši vägede vastu. Seejärel töötas ta kooliõpetajana Leningradis ja Leningradi oblastis. Kõrgema hariduse sai Johannes Feldbach Leningradis 1933–1938 A. Herzeni nimelises Pedagoogilises Instituudis, lõpetamise järel töötas vene keele ja kirjanduse õpetajana Baškiiri ANSV-s ja Moskva oblastis.
Johannes Feldbach tuli 1944. aastal Eestisse. Töötas aastatel 1944–1969 Tartu Riiklikus Ülikoolis vanemõpetajana, algul vene keele, hiljem vene kirjanduse kateedris. Ta oli 1949–1952 veel ka ajalehe Tartu Riiklik Ülikool vastutav toimetaja.
NLKP liige oli Feldbach alates 1948. aastast, Eesti NSV Kirjanike Liitu astus ta 1949. aastal. 1960–1962 oli ta kohakaasluse alusel Kirjanike Liidu Tartu osakonna vastutav sekretär.
Esimesi ilukirjanduslikke katsetusi avaldas Johannes Feldbach Leningradi ajakirjas Leegid (pseudonüüm Juhan Nurmvee). Sõjajärgsetel aastatel esines ta rohkesti teatrikriitikuna, avaldas kirjutisi vene ja vene nõukogude kirjandusklassika kohta. [1]
Tunnustus
Viited
- ↑ Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995, lk. 88