Johannes Esto (u. 1555 – 14. juuni 1603 Arboga, Rootsi) oli eestlasest jesuiit, ilmikvend.
Elulugu
Johannes – hüüdnimega Esto, 'eestlane' – võeti jesuiitide ordu liikmeks 1593. aastal. Ta tegutses kaheksa aastat Tartu kolleegiumis, peamiselt kokana, mõnda aega hoolitses ka toidukambri eest.[1] Peale eesti keele rääkis ta ka poola keelt. Viimastel aastatel enne Tartu vallutamist rootslaste poolt oli ta abiks misjonitel.[1] Pärast Tartu vallutamist 5. jaanuaril 1601 jesuiidid vangistati, teiste seas Johannes Esto. Kolm kuud hoiti vange kolleegiumis, seejärel kolm kuud Tartu lossis. Neid piinati. Siis viidi vangid, käed seljale seotud, härjavankritega Tallinna. Seal hoiti neid veel kolm nädalat lagunevas majas. Viimaks toimetati Johannes Esto koos teiste vangistatud jesuiitidega laevaga Rootsi.[1] Johannes Esto suri märtrina Arbogas 1603. aastal umbes 50-aastaselt.[1]
Vaata ka
Viited
Kirjandus
- Vello Helk. Jesuiidid Tartus 1583-1625 : vastureformatsiooni eelpost Põhja-Euroopas. Tõlkinud Kaarel Piirimäe. Tartu : Ilmamaa, 2003. – 372 lk. ISBN 9985770544 (Algupärand saksa keeles: Vello Helk. Die Jesuiten in Dorpat 1583-1625 : ein Vorposten der Gegenreformation in Nordosteuropa. Odense : Odense University Press, 1977. – 335 lk. (Odense University studies in history and social sciences, ISSN 0078-3307 ; 44). ISBN 8774921894)
Välislingid
