Johann Wilhelm II (alamsaksa: "Jan Wellem"; 19. aprill 1658 – 8. juuni 1716) Wittelsbachide dünastiast oli Pfalzi kuurvürst (1690–1716), Neuburgi hertsog (1690–1716), Jülichi ja Bergi hertsog (1679–1716) ning Oberpfalzi ja Chami hertsog (1707–1714). Alates 1697. aastast oli Johann Wilhelm ka Megeni krahv.
Tema isa loovutas Jülichi ja Bergi hertsogkonnad talle aastal 1679, enne, kui ta aastal 1690 ka Pfalzi kuurvürstiks sai. Rijswijki rahuga (1697) taastas ta palju valdusi, mis olid prantslaste poolt vallutatud olnud, tingimusel, et Pfalzi kuurvürstkond ei pöördu protestantlusse. See tingimus ei teinud teda populaarseks ei Pfalzis ega protestantide hulgas.
Johann Wilhelm kuulutas usulist sallivust aastal 1705 oma armukese Dorothea von Veleni initsiatiivil.
Hispaania pärilussõja ajal sai Johann Wilhelm ka Baieri Oberpfalzi, mis tagastati Baierile aastal 1714. Ta suri Düsseldorfis ja maeti Püha Andrease kirikusse. Kuna Johann Wilhelmil ei olnud poega, sai tema järglaseks tema vend Karl III Philipp.
Tema lesk Anna Maria Luisa oli viimane Medici võsuke. Kunstide soosijana pärandas ta Medicite suure kunstikogu, sealhulgas Uffizi, Palazzo Pitti ja Medici villade sisu, mille ta päris pärast oma venna Gian Gastone surma aastal 1737, ja oma Pfalzi aarded Toscanale tingimusel, et osakestki sellest ei tohi pealinnast Firenzest välja viia. Seetõttu võib neid aardeid tänapäevalgi Firenzes näha.
Düsseldorfi Jan-Wellemi väljak on nime saanud Johann Wilhelmi järgi.