Dragendorff uuris põhjalikult Turkestani, Tiibeti, Hiina ja Aafrikaravimtaimi. 1898 avaldas ta suurteose "Kõigi aegade ja rahvaste ravimtaimed: kasutamine, toimeained ja ajalugu" ("Die Heilpflanzen der verschiedenen Völker und Zeiten. Ihre Anwendung, wesentlichen Bestandtheile und Geschichte").
Dragendorff pani aluse ravimtaimede fütokeemiale. Ta töötas välja ravimtaimede toimeainete tundmaõppimise põhimõtted ja 1882 avaldas vastava käsiraamatu "Ravimtaimede kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs ("Die qualitative und quantitative Analyse von Pflanzentheilen"). Suurt tähelepanu pööras ta seostele ravimtaimede keemilise koostise ja bioloogiliste tunnuste vahel ning pani sellega aluse fülogeeniale.
Tema järgi on nimetatud Dragendorffi reaktiiv. See on kaaliumvismutjodiidi K2BiI5vesilahus, mida kasutatakse alkaloidide olemasolu kindlakstegemiseks. Samuti töötas ta välja vastava Dragendorffi testi: see on kvalitatiivne test, mida kõigepealt kasutati sapi uurimiseks. Kui testitav lahus sisaldab alkaloide, siis reageerivad need Dragendorffi reaktiiviga ja tekib oranž või punakasoranž sade.
Kirjandust
Ain Raal. 160 – lähedaselt kauge (Farmaatsia instituudi aastapäevast). – Eesti Rohuteadlane, 2002: 5, lk. 2–3.
Toivo Hinrikus, Hain Tankler, Ain Raal. Farmaatsiaprofessor G. Dragendorffi poolt aastatel 1864–1894 juhendatud meditsiinidoktori väitekirjad. – Eesti Arst, 2003: 9, lk. 622.
Prof. Dr. G. Dragendorff'i elulugu. – Eesti Rohuteadlane, 1926: 1, lk. 6–12.
Prof. Dr. Georg Dragendorff. – Eesti Rohuteadlane, 1928: 5, lk. 87–90.
Nikolai Kromer. Prof. Dr. Georg Dragendorff. – Eesti Rohuteadlane, 1927: 3, lk. 45–49.
Prof. Dr. Georg Dragendorff 1936. – Eesti Rohuteadlane, 1927: 4, lk. 70–74.
Rudolf Wallner. Tartus mälestatakse kuulsat rohuteadlast : Georg Dragendorffi 100-aastane sünnipäev. – Uus Eesti, 1936, nr. 112.
Margareete-Helge Otter. Toksikoloogiaalane teadustegevus 19. sajandi Tartu Ülikoolis. – Eesti Arst, 2002: 9, lk. 576.
