Johan Halvorsen

Johan Halvorsen (15. märts 1864 Drammen – 4. detsember 1935) oli norra helilooja, dirigent ja viiuldaja.

Johan Halvorsen sündis Drammenis Norras, kus temast sai juba väga noores eas väljapaistev viiuldaja ja Norra muusikaelu silmapaistev edendaja. Ta õppis muusikat Oslos (tol ajal Kristiania) ja Stockholmis ning tegutses 1885. aastast Bergeni sümfooniaorkestri kontsertmeistrina. Hiljem liitus ta Leipzigi Gewandhaus-orkestriga. Ta tegutses ka kontsertmeistrina Aberdeenis Šotimaal, muusikaõpetajana Helsingis ning hiljem õppis viiulit Peterburis, Adolph Brodsky juures Leipzigis, Adolf Beckeri juures Berliinis ja César Thomsoni juures Liège'is.

Pöördunud 1893. aastal tagasi Norrasse, asus ta tööle Bergeni Rahvusteatri (Den Nationale Scene in Bergen) ja Bergeni Filharmoonikute (Bergen Philharmonic Orchestra) peadirigendina. 1899. aastal sai temast taasavatud Oslo Rahvusteatri (National Theatre in Kristiania) peadirigent. Sellel ametikohal töötas ta kuni 1929. aastani ehk 30 aastat.

Halvorsen juhatas üle 30 ooperiproduktsiooni ja kirjutas lavamuusika enam kui 30 näidendile. Pärast dirigenditööst tagasitõmbumist 1929. aastal keskendus ta põhiliselt heliloomingule, kirjutades kolm sümfooniat ja kaks Norra rapsoodiat.

Halvorseni helilooming juhindub Edvard Griegi norra rahvusromantilisest traditsioonist, millega liitub hiilgav orkestratsioonitehnika. Halvorsen oli abielus Griegi venna(õe-?)tütrega[küsitav]. Ta orkestreeris mitmeid Griegi klaveripalu, näiteks leinamarsi Rikard Nordraaki mälestuseks, mida mängiti Griegi matustel.

Halvorseni tuntumad teosed on "Bojaaride marss" (Bojarenes inntogsmarsj) ja "Bergensiana", eriti selle Passacaglia ja Sarabande, ning Georg Friedrich Händeli teemadele kirjutatud duod viiulile ja vioolale.

Teosed

Operett
  • Mod Nordpolen kolmes vaatuses
Lavamuusika
Orkestriteosed
  • Bojarenes inntogsmarsj (Bojaaride marss) sümfoonia- (või puhkpilli-) orkestrile (1895)
  • Festovertyre (Norra piduavamäng), op. 16 (1899)
  • Nächtlicher Zug teosest Miniatüürid kellpilliorkestrile, op. 29 No. 2 (1910), helilooja seade
  • Bjørnstjerne Bjørnson in Memoriam, op. 30 (1910)
  • Norra tervitus Theodore Rooseveltile, op. 31 (1910)
  • Suite ancienne Ludvig Holbergi mälestuseks, op. 31 (1911)
  • Festmarsj (Pidumarss), op. 32
  • Scène funèbre
  • Sérénade, op. 33 (1913)
  • Bergensiana, rokokoovariatsioonid ja vanad Bergeni meloodiad "Jeg tog min nystemte Cithar i Hænde" (Võtan oma äsjahäälestatud kandle) (1913)
  • Norra rapsoodia nr. 1 A-duur (1919–1920)
  1. Springar
  2. I went so lately to my bed
  3. Halling - Springar
  • Norra rapsoodia nr. 2 G-duur (1919–1920)
  1. Dance tune from Åmot
  2. Han Ole
  3. Springar
  • 1. sümfoonia c-moll (1923)
  • 2. sümfoonia "Fatum" d-moll (1924, revideeritud 1928)
  • 3. sümfoonia C-duur (1929)
  • Norske eventyrbylleder (Norra muinasjutupildid), op. 37 (1933), kirjutatud algselt 1925. aastal lavamuusikana
  1. Peik, prinsessen og stortrollet (Peik, printsess ja suur troll)
  2. Prinsessen kommer ridende på bjørnen (Printsess karukostüümis)
  3. Trollenes inntog i berget det blå (Trollid lähevad raekotta)
  4. Dans av småtroll (Väikeste trollide tants)
  • Festovertyre (Norra piduavamäng), op. 38
  • Elegi kellpilliorkestrile
  • Forspill til den hvite Ring
  • Rabnabryllaup uti Kraakjalund, norra rahvalaulude seadud keelpilliorkestrile
Puhkpilliorkester
  • Hallingdal Bataljon's Marsj (1882–1883)
  • Gatemarsj (Tänavamarss)
  • Norra merepildid
  • Norra kuningapaari tervitus
Kontserdid
  • Air norvégien (Norra aaria) viiulile ja orkestrile, op. 7 (1896/1903).
  • Veslemøy's Song viiulile ja orkestrile (1898, pühendatud Kathleen Parlowile)
  • "The Old Fisherman's Song" viiulile ja orkestrile, op. 31 (1901, 1913)
  • Andante Religioso viiulile ja orkestrile (1903)
  • Kontsert G-duur viiulile ja orkestrile (1909)
  • Bryllupsmarsch, norra pulmamarss viiulile ja orkestrile, op. 32 nr. 1
  • Danses norvégiennes No. 1 viiulile ja orkestrile (1915)
  • Danses norvégiennes No. 2 viiulile ja orkestrile (1915)
Kammermuusika
  • 6 Stimmungsbilder (Kuus kapriisi) viiulile ja klaverile (1890)
  • Süit g-moll viiulile ja klaverile (1890)
  • Danses norvégiennes viiulile ja klaverile (1897)
  • Elegie (Andante) viiulile ja klaverile (1897)
  • Passacaglia g-moll George Frideric Handeli teemal (Klavessiinisüidist g-moll, HWV 432) viiulile ja vioolale (1897)
  • Sarabande con Variazioni g-moll George Frideric Handeli teemal viiulile ja vioolale (1897)
  • Crépuscule viiulile ja klaverile (u 1898)
  • Suite Mosaïque viiulile ja klaverile (1898)
  1. Intermezzo orientale
  2. Entr'acte
  3. Scherzino – "Spurven" (Varblane)
  4. Veslemøys sang (Veslemøy laul)
  5. Fête nuptial rustique (Rahvalik pulm)
  • Keelpillikvartett in E, op. 10
  • Little Dance Suite viiulile ja klaverile, op. 22
  • Slåtter, talupojatantsud sooloviiulile (1903)
  • Miniatures, 5 lihtsat pala kahele viiulile ja klaverile, op. 29 (1910)
  • To serenader (Kaks serenaadi) viiulile ja klaverile
  • Norske viser og danse (Norra rahvalaulud ja -tantsud), 30 rahvaviisi seadet viiulile ja klaverile
  • Kontsertkapriis norra teemadel kahele viiulile
Koorimuusika
  • Varde, kantaat meeskoorile ja orkestrile, op. 11 Per Sivle tekstile (1904)
  • Alrune sopranisolistile, naiskoorile ja kammerorkestrile, op. 20 nr. 1
  • Kantate ved kroningen i Trondhjems Domkirke den 22 juni 1906 sopranile, baritonile, segakoorile, orkestrile, harfile ja orelile, Op. 27 Sigvald Skavlani tekstile (1906)
  • Bergensiana segakoorile

Välislingid

Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!