Kui Böömimaa oli taas keiser Sigismundi käes, kuulus ta rahulolematute aadlike hulka, kes reaalselt järgnevatelgi aastatel kuningate võimu vaidlustasid. Aastal 1451 oli lapskuningas Ladislaus Postumuse eest regendina valitsev keiserFriedrich III sunnitud määrama riigiregendiks Jiří, sest keisri enda positsioonid olid Austriaski nõrgad, Böömimaast rääkimata. Nii sai Jiříst Böömimaa tegelik valitseja.
Aastal 1457 suri Ladislaus ootamatult ning aadlikud valisid 1458 uueks kuningaks Jiří Poděbradyst. Teda süüdistati eelmise kuninga mürgitamises, kuid tänapäeval usutakse, et Ladislaus suri leukeemia tagajärjel. Et aga Jiří jätkas hussiitide soosimist ega kartnud ka paavstiga vastuollu minna, tekitas ta välismaal suurt vastumeelsust. Seetõttu on teda nimetatud ka ketserkuningaks. Aastal 1466 heitis paavst Jiří kirikust välja ning keelas igasugused liidud temaga. Selle kasutas ära Böömimaa endine liitlane Ungari kuningas Mátyás Corvin, kes vallutas suure osa Määrimaast (Moravast) ning laskis end Böömimaa kuningaks kroonida. Selle tiitli säilitas ta kuni surmani. Jiří Poděbradyst suri aga 1471. aastal ning seejärel läks tema troon Jagelloonidele.
