Jaapanit kutsuti Teises maailmasõjas koos Saksamaa, Itaalia ja nende liitlastega teljeriikideks. Teljeriigid kaotasid Teise maailmasõja ning Jaapan pidi maksma reparatsioone. Põhiliselt tegutses Jaapan Vaikse ookeani ääres ning tahtis luua suurt Jaapani impeeriumit.
Enne sõda ja sõja algus
Jaapan soovis laieneda Aasiasse ning luua suurt Jaapani impeeriumit, et saada Jaapani suurenevale rahvaarvule rohkem toorainet ja elupaiku. Kui 1930. aastate esimesel poolel ootasid Jaapanlased, et Ameerika Ühendriigid kuulutaksid neile sõja esimesena, siis 1930. aastate lõpul strateegiat muudeti ning otsustati ise esimesena rünnata. Jaapan tegutses Teises maailmasõjas põhiliselt vaid Vaikse ookeani sõjas. Ajaloolased on Vaikse ookeani sõja alguse suhtes jäänud eri arvamustele, kui mitmed ajaloolised peavad sõja alguseks 1931. aasta Jaapani sissetungiMandžuuriasse ning on ka neid, kes peavad sõja alguseks 1937. aasta teise Hiina-Jaapani sõja sõja algust, siis enamjaolt peetakse üle maailma siiski USA-Jaapani sõja alguseks 1941. aasta detsembris Pearl Harbori saarte ründamist ning sellele peatselt järgnenud Jaapani rünnakuid mitmele Ida- ja Kagu-Aasia riigile.
Rünnak Pearl Harborile
Rünnak Pearl Harborile toimus 7. detsembril 1941. Jaapan hakkas 1939. aastast looma plaani, kuidas Pearl Harborit rünnata. Kõige keerulisem osa oli üllatusmomendi loomine ning Jaapani lennukikandjate toimetamine üle 6000 km kaugusele ilma, et seda tähele pandaks. Rünnaku andmed olid rangelt salastatud ning isegi lendurid, kes Pearl Harbori pommitamiseks treenisid, ei teadnud päriselt, miks neid treenitakse. Rünnak koosnes kahest lainest kus osales vastavalt 183 ja 171 lennukit, mis ründasid lahinglaevasid, angaare ja sõjaväebaase. Tänu luuretööle ja täielikule üllatusmomendile olid USA otsesed kaotused selles rünnakus maksimaalsed ehk hävitati üle 300 USA lennuki, Jaapanil hävis lennukeid vaid 29. Rünnakus suri 2400 ameeriklast ja ligi 1300 sai raskelt haavata, Jaapanlasi suri vaid umbes 40 ja 5 sai haavata. Jaapanil õnnestus kaheksast USA lahing laevast kasutuskõlbmatuks muuta 7, millest 2 hävisid täielikult.
Pearl Harbori rünnaku tagajärjed
Pärast Pearl Harbori rünnakut kuulutas USA kiirelt sõja Jaapanile ning tänu 1940. aastal sõlmitud liidule Saksamaaga kuulutas ka Saksamaa USA-le sõja ja ka vastupidi. Kohe pärast Pearl Harbori rünnakut alustas Jaapan rünnakuid teistele Aasia ja Okeaania riikidele.
Jaapani võidukäik Aasias ja Okeaanias
Jaapan okupeeris Tai, kui viimased alistusid vaid 5 tunniga. Tai liitus Jaapaniga ja edasi rünnati Hongkongi, Ameerikale kuuluvaid Guami ja Wake'i saart. Rünnati ka Hollandile kuuluvat Indoneesiat, Suurbritanniale kuuluvaid saari, teisi Kaug-Ida linnu ja riike ning ohustati Austraaliat.
Jaapani edu pöördumine
Vaikse ookeani sõja pöördepunkt saabus Ameerika mereväe võidust Midway lahingus juunis 1942. Jaapani laevastik kandis suuri kaotusi ja pöörati tagasi. 1942. aasta augustis ründasid Ameerika väed Saalomoni Saartel jaapanlasi, sundides Jaapani vägesid kuluka väljaviimisega Guadalcanali saarelt veebruaris 1943. Liitlasväed saavutasid Vaikse ookeani piirkonnas aeglaselt mere- ja õhuvõimu ning liikusid metoodiliselt saarelt saarele, vallutades need ükshaaval. Jaapanlased kaitsesid aga Hiina mandriosas edukalt oma positsioone kuni 1945. aastani.
Sõja lõpp
USA alustas Jaapani pommitamist ning hoolimata Jaapani vastupanust ja kamikaze'de rünnakutest liikusid USA väed kiirelt edasi ning alistasid Okinawa 1945. aasta juuni keskpaigaks. 6. augustil 1945 kukutasid USA õhuväed aatomipommi Hiroshimale ja 9. augustil Nagasakile. Rünnakutes suri kokku plahvatuse ja kiirguse tagajärjel erinevatel andmetel 120–220 tuhat inimest. Need on ainukesed korrad ajaloos, kus on sõjaliselt kasutatud tuumapomme. 8. augustil kuulutas Nõukogude Liit Jaapanile sõja ning ründas Jaapani alasid. 14. augustil Jaapan alistus USA ees ning USA alustas Jaapani okupeerimist. 2. septembril alistus Jaapan ametlikult USA, Suurbritannia ja Nõukogude Liidu ees.
