1905. aastal abiellus Jaan Sihver Mõisakülast pärit Helene Kollistiga ja asus elama Mõisakülla. Ta oli tol ajal Mõisakülas aktiivne seltsielu edendaja: lõi näiteks kaasa kohaliku puhkpilliorkestri tegevuses.[1]
13. oktoobril (vkj 29. septembril) 1905 asutas Jaan Sihver äia majas Mõisakülas aadressil Kesk tänav 7 Mõisaküla esimese kooli, eestikeelse 2. klassi erakooli, olles ühtlasi selle juhataja. Peale tema õpetas lapsi veel tütarlaste gümnaasiumi lõpetanud preili Karu. Koolis õppis 60–70 last. Kooli avamisel viibinud Abja parun von Stackelberg lubas koolile tasuta küttepuid. Paraku jäi kooli tegevus üürikeseks, sest Jaan Sihver osales 1905. aasta revolutsioonisündmustes Eestis ja vahistati 24. detsembril 1905. Ta mõisteti 15 aastaks sunnitööle. Kool suleti 1906. aasta jaanuaris.[2]
Poliitiline tegevus
Jaan Sihver oli 1905. aastast VSDTP liige. Ta vabanes sunnitöölt pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ning töötas maapiirkondade osakonna instruktorina Moskva Tööliste Saadikute Nõukogus.[3]
Pärast Saksamaal 1918. aasta novembris toimunud novembrirevolutsiooni alanud Saksa keisririigi vägede taandumist ja Nõukogude Venemaa poolt Brest-Litovski rahulepingu ühepoolset tühistamist alustasid Punaarmee üksused 28. novembril 1918 pealetungi Eesti vallutamiseks. Punaarmee Petrogradi sõjaväeringkonna staabi juhtivtöötaja ja Punaarmee Eesti väeosade nõukogu esimees[4] Jaan Sihver hukkus Narva lahingusPunaarmee ja Eesti kommunistlike polkude poolt Narva vallutamise katsel.
Jaan Sihver oli abielus Helene Sihveriga (1880–1967), abielust sündis kaks poega, vanem poeg Viktor (1905–1967) oli sõjaväelane, ka tema viibis stalinlikus vangilaagris.
21. juunil 1979 avati Viljandis kohtumaja lähedal Jaan Sihveri mälestusmärk (skulptor Aleksander Kaasik, arhitekt Rein Luup), mis võeti maha 3. septembril 1991.[7]
Narva lähedal oli Jaan Sihveri mälestusmemoriaal.[8]