Joel Jans sündis 19. juulil1982 Valgas Eha Jansi ja Jaan Jansi pojana. Ta lõpetas 2002. aastal Rõngu Keskkooli ja õppis aastatel 2002-2004 Tartu kutsehariduskeskuses arvutivõrkude erialal.
Joel Jans on erialalt süsteemiadministraator. Töötas aastatel 2004-2006 Tartu Ülikooli IT osakonnas ja aastatel 2006 – 2017 EENetis. Aastast 2018 töötab Jans taas Tartu Ülikooli IT osakonnas.
Joel Jans alustas 2011. aastal kirjanduslikku loomingut pseudonüümi J.J. Metsavana all, avaldades peamiselt lühijutte ulmeajakirjades Täheaeg ja Reaktor ning kogumikes „Tuumahiid“ 1-5, „Läbi valu ja vaeva“, „Eesti nõid“ jpt. Aastast 2018 hakkas ta oma loomingut avaldama kodanikunime Joel Jans all.
Jüri Kallas on raamatu "Ajudraiver" järelsõnas "Joel Jans – mees nagu orkester" kirjutanud: Joel Jansi üks lemmikteemadest on olnud kõikvõimalik kübervärk, samuti uljas veristamine, aga ka ajalugu ja kosmos. Tema loomingu tüüpiline tekst on enamjaolt seikluslik. Tegutsevad lihtsad, aga sageli päris värvikad tegelased. Tihti pärinevad need nn põhjakihist või siis on lihtsalt elule alla jäänud kujud, samas on tegelastel siiski ideaalid ja püüdlused. Joel Jansi ulmeteosed sisaldavad nii sõgedaid ideid, ägedaid visioone, küberkraami, ajalugu, seiklusi, maailmavaateliste küsimustega maadlemist kui ka lihtsalt muhedat kulgemist.[1]
Karl Martin Sinijärv on oma 29.12.2023 Postimehes ilmunud arvustuses "Autor, kelle uus teos seab ootused ja lati kõrgele" kirjutanud: Tosina aastaga tubli tuule tiibadesse saanud autor Joel Jans tegi 2023. aastal suurepärase debüüdi ajalooliste krimilugudega, mil ulmega pistmist ehk õige õrna etnoõuduse kaudu. Need [„Rõngu roimad“] on väga head jutud. Jans annab kolme novelliga kätte ajaraami alates peategelase, noore kirikuõpetaja tutvustamisest kuni tema neljakümneaastase elukogenuma minani.[2]
Helen Pärk on oma 27.01.2024 Postimehes ilmunud arvustuses "Pastor-detektiiv püüab pahalasi Rõngu ja Aakre mõisates" kirjutanud: Joel Jansi „Rõngu roimad“ on ajalooline pehmekrimi, kus kurjameid ajab taga tähelepanelik ja uudishimulik saksa päritolu, kuid maarahva keelt mõistev Rõngu pastor Alexander Magnus Karl Lenz. Kolmest krimijutust koosnevas kogumikus on ajaloolised tegelased segatud fiktsionaalsetega, ajaloolised sündmused päriselt aset leidnutega, mille kaudu saab lugeja muuhulgas pisut teadmisi Rõngu kihelkonna ajaloost, toonasest olustikust ning sealkandis levinud rahvapärimusest. Saab ka väikese sissevaate Rõngu ja Aakre mõisarahva elukorraldusse, sealtkandi talurahva tegemistesse ning kuidas suhtuti härrasrahvasse või koolihariduse saamisesse. Pehmekrimile omaselt on ohvrid tagaplaanil ning fookus on suunatud loo uurimisele. Rõngu pastor-detektiiv Lenz on täiesti väärt tegelane, et saada oma krimiromaanisari või järgmised lühijutukogumikud.[3]
Teosed
Romaanid
"Saladuslik tsaar 3: Kettmõõgaga mõõdetud maa" (2015)
"Saladuslik tsaar 4: Kui rumalad surid" (2016)
"Kosmose pikk vari" (2019)
"Tondilatern" (2019)
"Ajudraiver" (2022)
"Rõngu roimad" (2023)
Lühiromaanid
"Elu ei hüüa tulles" (2015)
Lühijutud
"Elva õudus" (2011)
"Apteeker Melchior ja moonutatud laibad" (2011)
"Masina nõrkus" (2011)
"Kindlus taevas" (2011)
"Plagiaator" (2012)
"Putuk (2012)
"Kolm võtit" (2012)
"Vasekarva sõjajärgne" (2012)
"Laenatud elu" (2012)
"Proovisõit, ehk Kuidas vürst kuu peale kippus" (2012)
"Saladuslik tsaar" (2012)
"Must muna" (2012)
"Pudrumägi" (2012)
"Kaelani vaakumis" (2012)
"Pimeduse poolel" (2012)
"Tondilatern" (2012)
"Ükski laip ei ärka ellu" (2013)
"Süsteemirike" (2013)
"Ajukaabe" (2013)
"Kuldse päikse all me elame..." (2013)
"Kosmodroomidest kaugel ja üksildasem veel" (2013)
