Nõukogude Liit võitis oma teise olümpiakulla ning tuli neljandat korda maailmameistriks ja kaheksandat korda Euroopa meistriks. Kanada, keda esindas esmakordselt preester David Baueri organiseeritud ja juhendatud sihipäraselt loodud rahvusmeeskond, jäi esimest korda olümpia jäähokiajaloos medalitest ilma – nad oli endiselt heitluses medali nimel viimase päevani, kuni kaotasid Nõukogude Liidule ja jäid neljandaks. Tiitlikaitsja USA jäi esimest korda pärast 1948. aastat ilma olümpiamedalita.
Osaleda said 1963. aasta jäähoki MM-i A-grupi seitse meeskonda (kaks Saksamaa meeskonda pidid taas mängima omavahel et selgitada, kes esindasid olümpiamängudel jagatud Saksamaad. Lääne-Saksamaa võitis Ida-Saksamaa) ja B-grupi neli esimest meeskonda. Austria sai osaleda kui võõrustaja. Ülejäänud neli kohta tuli välja mängida kvalifikatsioonis.
Turniir algas väljalangemisringiga, kus selle ringi võitjad mängisid kohtadele 1.–8. (nimetatakse A-grupiks) ja kaotajad kohtadele 9.–16. (nimetatakse B-grupiks). Paarid koostati edetabeli abil, mis põhines suuresti eelmise aasta MM-i tulemustele.
Kvalifikatsioon
Enne olümpiaturniiri otsustati, et Aasia/Ookeani esindajale eraldatakse koht. Samuti mängis Ida-Saksamaa (ja viimast korda) Lääne-Saksamaaga, et otsustada Saksamaa esindaja hoki olümpiaturniiril.
23. november 1963 – Jaapan 17–1 Austraalia
26. november 1963 – Jaapan 17–6 Austraalia
6. detsember 1963 – Lääne-Saksamaa 4–4 Ida-Saksamaa
8. detsember 1963 – Ida-Saksamaa 3–4 Lääne-Saksamaa
Tulemused
Esimene voor
Võitjad (paksus kirjas) pääsesid A-gruppi, et mängida 1.–8. koha nimel. Kvalifikatsioonimängud kaotanud meeskonnad mängisid B-alagrupis 9.–16. Riigid valiti (umbes) alates nende positsioonist 1963. aasta jäähoki maailmameistrivõistlustel. Šveits võitis ainsa B-grupi meeskonnana, alistades Norra, kes oli samuti B-grupist.