Innovatsioon

Innovatsioon kõige üldisemas mõttes on millegi uut moodi tegemine. See võib viidata järkjärgulistele, radikaalsetele või revolutsioonilistele muutustele mõtlemises, toodetes, protsessides või organisatsioonides. Tavaliselt tehakse vahet leiutamisel ehk idee esmaavaldamisel ja innovatsioonil ehk ideede edukal ellurakendamisel.^[1] Paljudes valdkondades peab see miski uus olema oluliselt erinev senisest, et seda saaks nimetada innovatsiooniks, mitte pelgalt tähtsusetu muudatus näiteks kunsti, majanduse, äri või valitsuse poliitika vallas. Majanduses peab muutus suurendama väärtust, kliendiväärtust või tootja väärtust. Innovatsiooni eesmärgiks on positiivne muutus, muutmaks kedagi või midagi paremaks. Tootlikkuse kasvu kaasa toov innovatsioon on peamine majandusliku rikkuse kasvu allikas.

Innovatsioon on majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse oluline uurimisvaldkond. Kõnekeeles samastatakse sõna "innovatsioon" tihti protsessi tulemiga. Kuid majandusteadlased keskenduvad pigem protsessile tervikuna, alates selle algatanud ideest kuni idee muundumiseni millekski kasulikuks, idee rakendamisele ning süsteemile, milles innovatsiooni protsess aset leiab. Kuna innovatsiooni peetakse ka majanduse peamiseks käima lükkavaks jõuks, eriti kui see viib tootlikkuse suurendamiseni, peavad tegureid, mis viivad innovatsioonini, oluliseks ka poliitikakujundajad.

Teadusharu, mis uurib innovatsiooni, nimetatakse innovaatikaks.

Sissejuhatus

Organisatsiooni kontekstis võib innovatsioon läbi efektiivsuse, tootlikkuse, kvaliteedi, konkurentsivõimelisuse, turuosa jne. parendamise olla seotud tulemuste ning kasvuga. Kõik organisatsioonid saavad uuendusi kasutusele võtta, sealhulgas näiteks haiglad, ülikoolid ja kohalikud omavalitsused.

Kuigi innovatsioon tavaliselt lisab väärtust, võib innovatsioonil olla ka negatiivne või destruktiivne mõju – kui uuenduste läbi viimisel lõhutakse või muudetakse vanu organisatsioonilisi vorme ja tavasid. Organisatsioonid, mis ei ole võimelised uuendusi efektiivselt tegema, võidakse hävitada nende poolt, kes seda suudavad. Seega innovatsiooniga kaasneb tavaliselt risk. Innovatsiooni peamiseks väljakutseks on hoida tasakaalu protsessi- ja tooteinnovatsiooni vahel. Kui protsessiinnovatsioonidega kaasneb tavaliselt paremat efektiivsust lubav ärimudel, mis on omakorda otseselt kasulik aktsionäridele, siis tooteinnovatsioonidega kaasneb klientide rahulolu kasv, seda aga teadus-ja arendustegevuse kulude kasvu riskiga, mis võib omakorda lühiajaliselt vähendada aktsionäride tulu. Kokkuvõtlikult võib öelda, et innovatsiooni võib kirjeldada kui idee välja mõtlemiseks kuluva aja ja jõupingutuste (R), idee välja arendamiseks kuluva aja ja jõupingutuste (D) ning idee ärilisele rakendamiseks kuluva aja ja jõupingutuste (C) summat.

Innovatsiooni tüübid

• Väärtuste innovatsiooni korral on fookuses toote/teenuse väärtuse tõstmine klientide jaoks ning kulude alandamine nii kliendi kui ka ettevõtte jaoks.
• Toote innovatsioon, mis tähendab uue või märkimisväärselt täiustatud toote või teenuse turule toomist.
• Protsessi innovatsioon, mis tähendab uue või märkimisväärselt täiustatud tootmis- või tarnimismeetodi rakendamist.
• Organisatsiooniline innovatsioon, millega rakendatakse uus organisatsiooniline lahend ettevõtte äripraktikas, töökohtade struktuuris või välissuhetes
• Turundusinnovatsioon, mis tähendab uue turustamismeetodi rakendamist, sisaldades märkimisväärset muutust toote disainis või pakendis, paigutuses, edastuses ja hinnas
• Tehnoloogiline innovatsioon tekib uue tehnoloogia kasutusele võtuga.

Põhjalik ehk radikaalne innovatsioon – uus toode on eelmistest täiesti erinev, toetub uuele ideele või tehnoloogiale, annab midagi põhimõtteliselt uut kas materjali või metodoloogia seisukohalt. Lisanduv ehk inkrementaalne innovatsioon – hõlmab väikeseid lisandusi, mis tehakse juba olemasolevasse tootesse või muudetakse tooteseeria hierarhiat.^[2]

Innovatsiooni võimaldamine

Ettevõtte juhil on täita oluline roll innovatsiooni võimaldamiseks ettevõttes. Üldiselt ei teki innovatsioon tühja koha pealt ning ettevõtte juhil on kandev roll, et tekitada võimalikult soodne pinnas innovatsiooniks. Kuigi on palju erinevaid tehnikaid, kuidas viia läbi töötubasid, ajurünnakuid jmt, siis nendest jääb tihti väheseks kui igapäevaelus keskkond ei toeta seda. Alustama peab lihtsamatest asjadest:

• Anna inimestele aega – innovatsiooniks on vaja aega, kuid üldiselt on töötajate tööpäevad kiired ning isikliku (vaba)aja kasutamine ei ole samuti mõeldav. Seega tuleb tööandjal ja juhil eraldada tööajast aega innovatsioonist. Sõltuvalt ettevõttest võib see olla igast päevast, nädalast või kuust tundi või rohkem.
• Julgusta ja alusta dialooge – mida rohkem on inimesed avatud, seda enam nad suhtlevad ja räägivad omavahel (nii teiste töötajate kui ka juhtidega). See omakorda annabki võimaluse heade ideede leidmiseks ning nende üle arutamiseks.
• Vähenda oma mõjuvõimu – juht peab olema suuteline laskma lahti oma piiridest, reeglitest, mõtetest, domineerimisest ja mitte looma kaste, mille sees tohib mõelda.
• Oma visiooni – suurema pildi nägemine, omamine ning jagamine on oluline, kuid sammud kuidas sinna jõutakse (eelkõige kui eesmärgi saavutamiseks on vajalik innovaatilisi lahendusi) ei tohiks olla ette määratud.
• Lase lõdvaks – rahulolev, puhanud ja värske töötaja on palju produktiivsem kui ületöötanud, väsinud ja pahur kolleeg. Tähtaegadest on küll oluline kinni pidada, kuid mitte
• Usalda töötajaid – ilma usalduseta ei ole lihtsalt võimalik. Luba eksida ning vigu teha. Kindlasti saab väga palju selle juures pettuda, kuid võimalik edu õnnestumise korral korvab selle kindlasti.
• Oska kuulata – nagu on öelnud Mark Twain, et inimesel on kaks kõrva ja üks keel ehk me peaks rohkem kuulama kui rääkima. Väärtuslik idee võib olla kuskil jutu sees peidus, mitte presenteeritud äriideena, ning pead olema hoolikas, et noppida välja olulisi ning erilisi ideid. Samuti kuulata oma kliente ja partnereid, et näha võimalikke probleeme või lahendusi, mis aitaks kaasa.
• Ole avatud koostööks – alati ei pea kõike tegema üksinda ning tasub kaaluda alternatiive. Näiteks teha koostööd mõne teise ettevõttega, kes pole 1:1 konkurent, või kutsuda meeskorda keegi väljast poolt. Mõlemal juhul on suur tõenäosus, et koostööna hakkavad asjad kiiremini ja paremini liikuma.

Viimases lõigus on kasutatud lähteallikana William Craig artiklit "8 Ways Leaders Enable Innovation In Their Teams".^[3]
Vaata ka

• avatud innovatsioon
• Haibi kõver
• infotehnoloogiline revolutsioon
• leidlikkus
• loov hävitamine
• loov probleemilahendus
• patent
• teadmistepõhine majandus
• tooteinnovatsioon
• ökoinnovatsioon

Viited

1. Mckeown, Max (2008). The Truth About Innovation. Pearson / Financial Times. ISBN 0273719122.
2. Kallas, Elina (2019) Tartu Ülikool, Majandusteaduskond. "Innovatsioon, innovatsiooniprotsesside juhtimine ja innovatsioonisüsteemid" loengumaterjal.
3. William Craig (2019). "8 Ways Leaders Enable Innovation In Their Teams". Forbes.

Välislingid

• Teaduse helisõnastik: Innovatsioon (Indrek Jakobson) – ERR Teadus, 29. oktoober 2009