Iisaku murrak

Iisaku murrakud on Iisaku kihelkonnas kõneldud murrakud. Mari Must eristab siin lisaks kihelkonna põhjaosas kõneldud Alutaguse murde murrakuile idamurdelist Tudulinna-Metsküla murrakut ja kihelkonna loodeosas - endisel Viru-Jaagupi alal kõneldud keskmurdelist Oonurme murrakut ^[1] . Iisaku kihelkonna kesk- ja lõunaosa Alutaguse murrakut on aastasadu mõjutanud sealne vene-vadja-isuri segarahvastik. See omanäolise häälikulise ehituse ja grammatikaga murrak vajab veel põhjalikumat käsitelu. ^{[2] [3]} .

Iisaku kihelkonna põhjaosas nagu ka Jõhvi kihelkonna lõunaosas kõneldud Alutaguse murrak oli keskmurde tugeva mõju all.

Viited

1. Vana Kannel VIII, Jõhvi ja Iisaku regilaulud 1999., lk 12 M. Must "Jõhvi ja Iisaku murrak"
2. Slaavi-läänemeresoome suhete ajaloost 1965., M. Must "Vene-eesti kakskeelsus Kirde-Eestis"
3. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 4, 39, 335

Kirjandust

• Must, Mari 1987. Kirderannikumurre: häälikuline ja grammatiline ülevaade. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.

• Must, Mari 1995. Kirderannikumurde tekstid. Toim. H. Viires. (= Eesti murded V.) Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut. Tallinn.

• Toikka, Kaja 2000. Kirderannikumurde idaosa murde- ja keelekontaktid. Magistritöö autoreferaat. Tallinna Pedagoogikaülikooli läänemeresoome keelte õppetool. Tallinn.

• Alvre, Paul 2000. Kirderannikumurde ja vadja keele ühisjooni. – Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koost. ja toim. J. Viikberg. (= Eesti Keele Instituudi toimetised 7.) Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1–13.

Helisalvestised

• Kirderannikumurde palu [Elektrooniline teavik] / Eesti Keele Instituut. - Tallinn : Eesti Keele Instituut, 2001. - 1 CD-ROM. - Heliplaatide "Eesti murdepalu. Kirderannikumurre I" (1986 Meloodia) ja "Eesti murdepalu. Kirderannikumurre II "(1989 Meloodia) koondväljaanne. - Tekstid, helinäidised ja kaardiskeemid kommentaaridega. - Salvestatud aastatel 1938, 1962-1982. - Süsteemi nõuded: Windows 95/98/XP, helikaart.

• Eesti murdepalu. Koostanud Jüri Viikberg. Tehniline teostus Toivo Peegel. Eesti Keele Instituut 2000. Laserplaat on vinüülplaadi /Eesti murdepalu/ (1975) järglane ja mahutab kümme murdejutustust kümnelt keelejuhilt üle Eesti.

• Kirderannikumurde palu. Toimetanud Mari Kendla. Eesti Keele Instituut 2001. See on ülevaateplaadi /Eesti murdepalu/ (Tallinn 2000) sisuline jätk, mis koondab tähelepanu kirderannikumurdele. Plaat mahutab 26 murdejutustust 12 keelejuhilt.

Välislingid

• Väike murdesõnastik. Toimetanud Valdek Pall Koostanud A. Haak, E. Juhkam, M. Kallasmaa, A. Kask, V. Lonn, E. Niit, P. Norvik, V. Oja, P. Raud, E. Ross, A. Sepp, J. Simm, J. Viikberg

• Jüri Viikberg Murdenaabreist nimepidi

• Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaasid

• Ülo Tedre Eesti Rahvalaulude Antoloogia

• Berta ehk Eesti Rahvakalendri Tähtpäevade Andmebaas

• Pärimuslik päritolu