Hõlmikpuuleht

Hõlmikpuu lehed

Hõlmikpuuleht (ka ginko leht[1]; ladina keeles Ginkgo folium ka Ginkgonis folium ) on hõlmikpuu lehtede nimetus aga ka neist valmistatavate taimsete droogide ja toidulisandite ja tooraine nimetus.

Hõlmikpuulehtedeks nimetatakse ka hõlmikpuu perekonda liigitatud kuid käesolevaks ajaks väljasurnud puuliikide fossiilseid lehti.

Botaaniline lühiiseloomustus

 Pikemalt artiklis Hõlmikpuu#Pungad ja lehed

Hõlmikpuu lehed on taime organid. Hõlmikpuu lehed on isaspuudel ja emaspuudel täielikult sarnased. Lehed asetsevad vahelduvalt, on 6–9 (20) cm laiused[2] rohelise, pruuni või must ja värvusega. On aretatud ka valgete ja kirjude lehtedega sorte. Sügiseti enne maha langemist muutuvad nad kollaseks.

Lehed on lehvikukujulised, basaalroodsed, enamasti kahehõlmalised, pikkvõrsel vahelduvalt ühekaupa, lühivõrsetel 3–6 kaupa männastes või kimbus.[3]

Hõlmikpuud on kasvanud maakeral vähemalt 200 miljonit aastat ja nende karakteristikud on aja jooksul üsna vähe muutunud, nii loetakse kriidiajastu taimefossiili Ginkgo adiantoides '​e Heer, (1878) lehti hõlmikpuu omadest eristamatuteks ja seetõttu nimetavad mitmed autorid teda elavaks fossiiliks ("elus kivistis" Charles Darwin[4])

Hõlmikpuu fossiilsed lehed

Tooraine

Hõlmikpuud kasvatatakse lehtede saamiseks peamiselt Hiinas, Prantsusmaal ja USA-s.[5] (Piippo ja Salo 373:2007)

Kirjalike allikate kohaselt kuuluvad nii USA-sse kui Prantsusmaale rajatud hõlmikpuuistandused firmale Dr Willmar Schwabe & Beaufor. Prantsusmaal kasvatatakse hõlmikpuud Garnay Ginkgo istanduses, tuntud veinipiirkonnas Bordeaux's.[6]

Hõlmikpuulehti kogutakse, olenevalt kasvukoha kliimast kas juuli (USA-s), augusti (Hiinas) või septembri/oktoobri kuus (Prantsusmaal). Lehed kistakse puudelt manuaalselt (Hiinas) või mehaaniliselt (USA-s, Prantsusmaal).[7]

Hiinas ostavad väikekasvatajatelt hõlmikpuulehti kokku, kuivatavad ja pakendavad ning transpordivad ettevõtted, "Tancheng Luyuan Ginkgo Co." ja "Pizhou Zhongda Ginkgo Leaves Co. Ltd."[8]

USA-s on kasvanduse pindalaks 450 ha, Prantsusmaal 480 ha ja Hiinas kogutakse lehti 1000 kuni 3000 hektari suuruselt alalt. Toodangu mahtudeks on 2005. aasta andmete kohaselt USAs kuni 1100 t, Prantsusmaal 1400 ja Hiinas 2000 tonni.[9]

Keemiline koostis (osaline)

Hõlmikpuu lehtede keemiline koostis on varieeruv sõltudes nii hõlmikpuu kasvukohast, tema arengufaasist aga ka mitmetest teistest teguritest.

Hõlmikpuulehed sisaldavad:

Hõlmikpuulehed sisaldavad mitmeid keemilisi elemente, nagu fosfor, väävel, kaalium, kaltsium, skandium, tsink, molübdeen, telluur, düsproosium, iriidium, plii[12], kuid nende sisaldus on varieeruv ja sõltub paljudest teguritest.

Toime ja kasutusviiisid

Enamik paari viimase aastakümne jooksul hõlmikpuuga tehtud katsetest viidi läbi standardiseeritud leheekstraktiga, mille kodeeritud nimetus on EGb 761. Leheekstraktil on aktiivne toime, mille tingib kogu lehes olev ainekompleks.[5]

Seened hõlmikpuulehtedel

Hõlmikpuu on mikroobidega nakatumise suhtes üsna kindel[13], kuid mitmed seeneliigid võivad hõlmikpuulehti nende kasvu ajal koloniseerida (nagu Glomerella cingulata, Phyllosticta ginkgo ja Epicoccum purpurascens).[14] Uuringute kohaselt on terve välimusega hõlmikpuulehtede pruunidel laikudel tuvastatud ka Phoma sp. (Phoma herbarum), Curvularia sp. (Curvularia brachyspora) ja kerahalliku (Aspergillus sp.) perekonna seeni. Hõlmikpuulehtede teepuru (saadakse lehtede purustamisel) pruunidel laikudel aga perekondade kerahallik, Chaetomium sp., Fusarium sp., Penicillium sp. ja Aureobasidium sp. liike.[15]

Legislatsioon

Hõlmikpuuleht on kantud Euroopa farmakopöasse ja peab sisaldama vähemalt 0,5% flavanoide.[16]

Meditsiinilised kasutusviisid EL-is

Euroopa Liidus loetakse taimseks ravimiks ravimit, mis sisaldab toimeainena üksnes ühte või enamat taimset ainet või ühte või enamat taimset valmistist või ühte või enamat taimset ainet segatuna ühe või enama sellise taimse valmistisega.

Hõlmikpuulehest ravimeid turustatakse suukaudsete vedelate või tahkete ravimivormidena.[17]

Taimsete ravimite komitee (TRK) taimse ravimi EMA/324406/2015 19. novembri 2015. aasta teaduslike järelduste kokkuvõtte kohaselt sisaldavad hõlmikpuulehest valmistatud ravimid kas kuivatatud lehtede pulbristamisel või kuivekstraheerimisel saadud erilist taimset valmistist.

Kuivekstraheerimise käigus lahustatakse taimne materjal atsetoonis ja kuivekstrakti saamiseks aurustatakse.[17]

Teaduslikud järeldused

Taimsete ravimite komitee teaduslikud järeldused meditsiiniliste kasutusalade kohta näitavad, et hõlmikpuulehest ravimeid, mis sisaldavad kuivekstrakti, võib kasutada (tõendid teaduskirjandusandmetel vähemalt 10. aasta jagu) kerge dementsusega täiskasvanutel vanusega seotud kognitiivsete häirete (vaimsete võimete halvenemise) leevendamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks.

Hõlmikpuulehepulbrit sisaldavaid ravimeid võib (tõendid baseeruvad vähemalt 30 aastat kestnud traditsioonilisel kasutusel, sh vähemalt 15 aastat EL-is).[17]

Ajalugu

Hiinlaste väitel on hõlmikpuu lehtede ja seemnete ravitoimet tuntud juba 2800 aastat eKr. (Piippo ja Salo, 374:2007)

Sümbol

Hõlmikpuulehed on olnud Jaapanis paljude perekondade mon '​idel juba šoguni Ashikaga Yoshimasa (1436–1490) ajal välja antud heraldikas. Tokugawa šogunaadi asutaja Tokugawa Ieyasu esivanemad kasutasid embleemil ilmselt kolme hõlmikpuulehte kolme mõõgaga.[18]

Hõlmikpuuleht on Tōkyō prefektuuri sümbol. Kahte hõlmikpuulehte on kujutatud Tōkyō Ülikooli logol .

  • Tōkyō prefektuuri sümbol
    Tōkyō prefektuuri sümbol
  • Tōkyō Ülikooli logo
    Tōkyō Ülikooli logo

Vaata ka

Viited

  1. ↑ "Loomade elu", 7:210
  2. ↑ Ain Raal. "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 397–398, 2010
  3. ↑ David Moore, Owen Johnson, "Euroopa puud", Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 20–21, 2005
  4. ↑ Eesti Teaduste Akadeemia Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond, Tallinna Botaanikaaed, Heldur Sander, Jüri Elliku, Aleksei Paivel, "Hõlmikpuu (Ginkgo biloba L) Eestis", Tallinn, lk 3, 1990
  5. ↑ 5,0 5,1 Sinikka Piippo, Ulla Salo, "Meelte ja tunnete taimed", Varrak 2007
  6. ↑ Stephan Brown, Ginkgo Biloba: Storey Country Wisdom Bulletin, A-231, lk 13, 2000
  7. ↑ Schmid ja Balz, 178:2005
  8. ↑ Schmid ja Balz, 179:2005
  9. ↑ Wilhelm Schmid, Jean-Pierre Balz, Cultivation of Ginkgo biloba L. on Three Continents, Proc. WOCMAP III, 2. köide: Conservation Cultivation & Sustainable Use of MAPs, 2005, [2017, märts 14]
  10. ↑ Ain Raal, "Farmakognoosia: õpik kõrgkoolidele", Tartu Ülikooli Kirjastus, Toimetaja: Udo Margna, Illustreerija: Franz Eugen Köhler), lk 333–343, 2010
  11. ↑ (Piippo ja Salo, 373: 2007)
  12. ↑ Szilvia Czigle, Erzsébet Háznagy-Radnai, Klára Pintye-Hódi, Imre Máthé, Elemental Analysis of Ginkgo biloba Leaf Samples Collected during One Vegetation Period, Natural product communications 8(8):1153-4,August 2013, [2017, märts 11]
  13. ↑ (Major, 1967; Huang jt, 2000; Mazzanti jt, 2000)
  14. ↑ (Hepting, 1971; Hartman jt., 2000)
  15. ↑ R Kuddus, J Oakes, C Sharp, J Scott, K Slater, J Kirsi, O Kopp, W Burt, Isolation of medically important fungi from Ginkgo biloba leaves and crude Ginkgo supplements., The Internet Journal of Microbiology. 2008, 7. väljaanne, nr 1, vaadatud 28.03.2017
  16. ↑ (Raal 397:2010a)
  17. ↑ 17,0 17,1 17,2 Taimsete ravimite komitee, Ginkgo biloba L., folium, 19. november 2015, EMA/324406/2015, [2017, märts 11]
  18. ↑ Crane jt, 240:2013; vaadatud 30.03.2017

Kirjandus

Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!