Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia

Akadeemia peahoone Zagrebis (foto 2006)
Akadeemia palee Zagrebis (foto enne 1900)
Akadeemia loomise eestvedaja piiskop Josip Juraj Strossmayer
Akadeemia välisliige Svante Pääbo, eesti juurtega Rootsi-Saksa paleogeneetik
Akadeemiasse on kuulunud horvaadi päritolu Leopold Ružička, Nobeli keemiaauhinna laureaat

Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia (horvaadi keeles Hrvatska akademija znanosti i umjetnosti; akronüüm HAZU) on Horvaatia teaduste akadeemia, riigi tähtsaim teadusasutus.

Akadeemia on Euroopa akadeemiate ühenduse ALLEA liige. Ta asutati 1866. aastal Zagrebis piiskop Josip Juraj Strossmayeri eestvedamisel esialgse nimega Jugoslaavia Teaduste ja Kunstide Akadeemia. Akadeemia esimene president (1866–1886) oli ajaloolane Franjo Rački. Sõltumatu Horvaadi Riigi ajal (1941–1945) kandis akadeemia nimetust Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia. Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi koosseisus tegutses akadeemia vana nime all edasi.[1]

Akadeemia liikmeskond

Akadeemia liikmeskonda kuuluvad tegevliikmed (piirarv 160), assotsieerunud liikmed (100) ja välisliikmed (160). Varem valiti akadeemiasse ka auliikmeid. Akadeemia liikmeskond on jagatud teadusvaldkondade alusel 9 osakonda:

Tegevliikmeid läbi aegade

Välisliikmeid

Auliikmeid läbi aegade

Viited

  1. Osnutak Akademije. info.hazu.hr

Välislingid

Strategi Solo vs Squad di Free Fire: Cara Menang Mudah!