Hispaanias räägitakse mitut kohalikku keelt. Hispaania keel, mis on riigikeel kogu riigis, on emakeelena enim räägitav peaaegu kõikides Hispaania autonoomsetes piirkondades. Kuuel autonoomsel piirkonnal seitsmeteistkümnest on lisaks hispaania keelele veel mõni riigikeel. Paljude nendes autonoomsetes piirkondades elavate hispaanlaste jaoks on tavapärane erineva tasemega kakskeelsus hispaania keele ja mõne muu keele vahel.
2005. aasta küsitluse andmetel on 89% Hispaania rahvastiku emakeel hispaania keel, 9% oma katalaani, 5% galeegi ja 1% baski keel, samas kui 3% elanikkonna emakeel on mõni võõrkeel (immigratsiooni tulemus).[1] Küsitlusele vastanud tohtisid emakeelena märkida mitu keelt, juhul kui nad pidasid võrdselt emakeeleks kahte või enamat keelt, mistõttu kogusumma pole 100%.
Hispaania keel (tuntud ka kastiilia keelena) on ainus ametlik riigikeel kogu Hispaanias ja seda räägib enamik elanikkonnast üle riigi ja emakeelena. Hispaania koos Colombiaga on Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide järel suuruselt kolmas riik maailmas hispaania keelt kõnelevate inimeste arvu poolest.[2]
Samuti kasutatakse hispaania keelt teise riigikeelena Kataloonias, Baleaaridel, rannikualal Valencias, Galicias, Baskimaal ja baski keelt kõnelevas piirkonnas Navarras. Kõikides kakskeelsetes piirkondades, välja arvatud Galicias, on hispaania keel emakeeleks enamikule rahvastikust ja samuti on hispaania keel enim kasutatav keel kodudes.
Hispaania keele domineerimine algas juba keskajalRekonkista (tagasivallutuse) perioodil nii poliitilise, kultuurilise kui ka majandusliku võimuga. Esmalt Kastiilia kuningriigis (kujunes selles keskkonnas) ja hiljem Kastiilia regioonis poolsaare keskkonnas koos kultuurilise väärtuse edasi andmisega. Samuti räägiti seda keelt Aragóni piirkonnas ja Navarra kuningriigis ning hispaania keel oli ka oluliseks abikeeleks (kaubanduses, suhtluses ja poliitilikas) XVI ja XVII sajandi jooksul. XX sajandi teisel poolel aitasid vähesel määral hispaania keele domineerimisele kaasa ka rändeprotsessid.
Teised ametlikud keeled
Katalaani keel ja selle dialektid
Koos hispaania keelega on katalaani keel tunnistatud ametlikuks keeleks Kataloonias ja Baleaari saartel. Valentsia keelel, mis on lõuna-katalaani keele dialekt, on sama staatus Valencia piirkonnas.
Kataloonias on esindatud kaks katalaani keele põhilist dialekti: kesk- ja loode-katalaani. Kesk-katalaani dialekti räägitakse Barcelonas, Gironas ja Tarragona provintsi idaosas ning loode-katalaani dialekti Lleida maakonnas ja Tarragona läänepoolses osas. 2008. aastal korraldatud Kataloonia maavalitsuse küsitluse ja uuringu põhjal on kastiilia keel Kataloonias emakeeleks enamikule rahvastikust (55,0%), katalaani keel on emakeeleks 31,6% rahvastikust ja 3,8% peavad oma emakeeleks nii kastiilia kui ka katalaani keelt. Kastiilia keel on ülekaalus Barcelona metropoliitses piirkonnas ja Tarragona maakonnas (Tarragona maakonnas elab 76% kataloonlastest). Ülejäänud autonoomses piirkonnas on ülekaalus katalaani keel.
Katalaani keel, mida räägitakse Baleaari saartel, on üks ida-katalaani keele dialektidest. See dialekt esindab Ibeeria poolsaare katalaani keele omaseid jooni (mille hulgas on artiklite el/la vahetamine es/sa vastu) ja seda nimetatakse baleaari keeleks. 2003. aastal korraldatud Baleaaride maavalitsuse küsitluse põhjal peab Baleaari saartel kastiilia keelt oma emakeeleks 47,7% ja katalaani keelt 42,6% rahvastikust. Mõlemat keelt peab oma emakeeleks 1,8% rahvastikust. Kastiilia keel on domineeriv keel Palma de Mallorca metropoliitses piirkonnas ja Ibizal, samal ajal kui Menorcal ja Mallorca maapiirkondades on selleks katalaani keel.
Valencia autonoomses piirkonnas nimetatakse seal levinud läänekatalaani dialekti harjumuspäraselt, traditsiooniliselt ja ametlikult valentsia keeleks. XIX ja XX sajandi jooksul vaadeldi valentsia keelt kahte eri moodi: katalaani keelest eraldiseisva keelena või katalaani keele erivormina, mis kutsus esile valentsia keelekonfliktina tuntud diskussiooni. Valencia autonoomses piirkonnas eristatakse lingvistiliselt kahte piirkonda: ükskeelset kastiilia piirkonda (mis moodustab 25% regiooni pindalast ja kus elab 13% elanikkonnast) ja kakskeelset valentsia piirkonda (75% pindalast, 87% rahvastikust). Kakskeelses piirkonnas kõneleb Valencia valitsuse poolt 2003. aastal läbi viidud küsitluse andmetel kodus eelistatavalt hispaania keelt 54,4% rahvastikust samas, kui valentsia keelt räägib 36,4% ja 6,2% kasutab võrdselt mõlemaid keeli. Hispaania keel on ülekaalus Valencia, Alicante-Eche ja Castillon de la Plana linnastunud piirkondades, valentsia keel on ülekaalus Alicante provintsi põhjaosas, Valencia lõunaosas ja suuremas osas Castelloni provintsist.
Galeegi keel
Galeegi keel (galego) on ametlik keel Galicias. Nagu kastiilia keel, kuulub ka galeegi keel romaani keelte hulka ning on tihedalt seotud portugali keelega, millega moodustas keskajal sama keelelise üksuse. Mõnede asjatundjate kohaselt kuuluvad galeegi ja portugali keel ühte üksusesse ka tänapäeval, hoolimata tekkinud erinevustest. Galeegi keel jaguneb kolme gruppi: lääne-, kesk- ja idapoolseks, mis omakorda alajaotuvad erinevates piirkondades.
Galicias on galeegi keel emakeeleks 52%-le, kastiilia keel 30,1%-le elanikkonnast ning 16,3%-le on mõlemad keeled emakeeleks. 61,2% elanikkonnast kasutab harjumuspäraselt rohkem galeegi kui kastiilia keelt, samal ajal kui 38,3% kasutab valdavalt kastiilia keelt.
Kastiilia keelt räägitakse kõige enam linnas, galeegi keelt aga maapiirkondades.
Baski keel
Euskera ehk baski keel on Baskimaal ja Navarras hispaania keele kõrval teine ametlik keel. Baski keel jaguneb kuueks dialektiks ning standardiseeritud normatiiviks ehk euskera batúa´ks.
Olgugi et Baskimaal on baski keel ametlik keel kogu autonoomse piirkonna ulatuses, ei ole näiteks Araba provintsis ega Biskaia provintsi läänepoolses osas baski keelt räägitud juba sajandeid, kuigi Baskimaa valitsuse toel on hakatud viimasel ajal baski keelt taas riigikoolides õpetama. Baski keele dialektid on biskaia, mida räägitakse Biskaia piirkonna tugevamate baski mõjutustega osades, Arabast põhjas ja Gipuzkoast läänes; gipuzkoa, mida räägib suurem osa Gipuzkoast; ja ülem-navarra dialekt, mis on levinud Gipuzkoa idaosas. Baskimaa valitsuse 2001. aasta andmete kohaselt eelistab baski keelt koduse keelena rääkida 11,8% üle 16-aastasest elanikkonnast ning võrdselt nii baski kui ka hispaania keelt 5,2% elanikkonnast. Ülejäänud osa elanikkonnast (83%) peab oma koduseks keeleks kas eelistatavalt või ainult hispaania keelt.[3]
Navarra autonoomses piirkonnas on baski keel ametlikuks keeleks baskikeelses tsoonis, hõlmates Navarra loodeosa omavalitsusi, kus peamiseks kõrvaldialektiks on ülem-navarra. Baskikeelsest tsoonist lõunasse ja itta jäävad omavalitsused moodustavad niinimetatud sega- ehk kakskeelse tsooni. Navarra lõunapoolses osas ei ole baski keel levinud ja ametlikuks keeleks on hispaania keel, kuna selles piirkonnas on ajalooliselt domineerinud romaani keeled (keskajal navarra-aragoni keel ja hiljem hispaania keel). Navarra statistikaameti 2001. aasta andmete kohaselt peab 7% elanikkonnast oma emakeeleks baski keelt, 88,9% hispaania keelt ja 2,1% mõlemat keelt.[4] Baskimaa valitsuse andmed baski keele kasutuse kohta koduse keelena näitavad, et Navarra elanikkonnast eelistab baski keelt koduse keelena kasutada 4,8%, 1,5% kasutab võrdselt nii baski kui ka hispaania keelt ning ülejäänud 93,7% kasutab kas ainult või eelistatavalt hispaania keelt.
Kokkuvõttes räägib baski keelt koduse keelena ligikaudu 270 000 hispaanlast (0,67% elanikkonnast). Ülejäänud 120 000 (0,28% elanikkonnast) kasutab baski keelt võrdselt hispaania keelega.
Arani keel
Arani keel või murre (oksitaani keele murre, mida räägitakse Lérida provintsist kirdes asuvas Aráni orus) on selle oru ja alates 2006. aastast uue autonoomia seaduse alusel kogu Kataloonia üheks ametlikuks keeleks. 2001. aasta rahvaloenduse andmetel on Aráni orus 38,8% elanikkonna emakeel hispaania keel, 34,2% arani ja 19,4% katalaani keel. Arani keelt räägib emakeelena umbes 2800 inimest, mis on 0,007% kogu Hispaania rahvastikust.
Viited
↑«Europeans and their Languages - Special Eurobarometer« [1] Encuesta realizada entre noviembre y diciembre de 2005 por la Comisión Europea. Universo: 1025 entrevistados en España. Nótese que los encuestados podían responder varias opciones simultáneamente, por lo que la suma total no es del 100%.
