Hindi keel

hindi keel (हिन्दी hindī)
Kõneldakse	Indias
Piirkonnad	Lõuna-Aasia
Kokku kõnelejaid	370 miljonit emakeelena, 155 miljonit teise keelena
Keelesugulus	indoeuroopa keeled  indoiraani keeled   india keeled    hindi keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	India
Keelekoodid
ISO 639-1	hi
ISO 639-2	hin

Hindi keele leviala

Hindi keel on peamiselt India kesk- ja põhjaosas räägitav indoeuroopa keelkonna indoiraani harusse kuuluv india keel.

Hindi keelele väga lähedane on Pakistanis räägitav urdu keel. Hindi ja urdu keelt räägib emakeelena 500–680 miljonit inimest, millega see on hiina keele järel suuruselt teise kõnelejaskonnaga keel. Teise keelena räägib hindi keelt 120–225 miljonit inimest. 2001. aasta rahvaloenduse andmeil rääkis 41% India elanikest hindi keelt või mõnda sellele väga lähedast keelevarianti. Hindi keel on India riigikeel. Regionaalkeele staatus on sellel veel Fidžil, Mauritiusel, Guyanas ja Surinames.

Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Nii hindi kui ka urdu kirjakeel tuginevad khariboli murdele, kuid hindi keeles on rohkem sanskriti laene ja urdu keeles pärsia keele laene. Hindi keele lähedased sugulaskeeled, mida mõnikord ka hindi keele murreteks peetakse, on bhodžpuri keel, magahi keel ja maithili keel, mille ühisnimetuseks on bihaari keel.

Fonoloogia

 Pikemalt artiklis Hindi-urdu fonoloogia

Konsonandid

	Bilabiaalne		Labiodentaalne		Dentaal/ Alveolaarne		Retrofleksne		Postalveolaarne/ Palataalne		Velaarne		Glotaalne
Nasaal	m				n		(ɳ)
Klusiil	p pʰ	b bʱ			t̪ t̪ʰ	d̪ d̪ʱ	ʈ ʈʰ	ɖ ɖʱ			k kʰ	g gʱ
Afrikaat									tʃ tʃʰ	dʒ dʒʱ
Frikatiiv			f		s	z			ʃ					ɦ
Flap					ɾ		(ɽ) (ɽʱ)
Aproksimant			ʋ		l				j

Vokaalid

Morfoloogia

Nimisõnad

Nimisõnad jaotuvad kahte grammatilisse sukku (maskuliin ja feminiin) ja neil on kaks arvu (ainsus ja mitmus) ja kolm käänet (nimetav, obliikvakääne ja vokatiiv). Nimisõnad jaotuvad kahte muutetüüpi, I ja II ehk markeeritud ja markeerimata tüüp. Esimese tüübi nimisõnadel on iseloomulikud muutelõpud ainsuse nimetavas, teise tüübi nimisõnadel need puuduvad.

Lisaks sünteetilistele käänetele on hindi keeles postpositsioonidega väljendatavad analüütilised käänded, nt genitiiv, daativ, ablatiiv ja ergatiiv.

		Ainsus		Mitmus
		Nim.	Obl.	Nim.	Obl.	Vok.
Mask.	I	-ā	-e		-õ	-o
	II				+õ	+o
Fem.	I	-ī, -i, -iyā		-iyā̃	-iyõ	-iyo
	II			+ẽ	+õ	+o

Omadussõnad

Omadussõnad võib jagada käänduvateks ja muutumatuteks. Käänduvad omadussõnad ühilduvad soos, arvus ja käändes nimisõnaga, mille juurde nad käivad. Omadussõnade muutelõpud on vastavate nimisõnade muutelõppudega sarnased, kuid tugevalt lihtsustunud:

		Ainsuse nim.	Muud
Käänd.	Mask.	-ā	-e
	Fem.	-ī
Muutumatud

Muutumatud omadussõnad ei muutu üldse ja võivad lõppeda nii vokaali kui konsonandiga.

• Käänduvate omadussõnade näited: baṛā "suur", choṭā "väike", moṭā "paks", acchā "hea", burā "halb", kālā "must", ṭhaṇḍā "külm".
• Muutumatute omadussõnade näited: xarāb "halb", sāf "puhas", bhārī "raske", murdā "surnud", sundar "ilus", pāgal "hull", lāl "punane".

Käänduv omadussõna baṛā "suur" täiendina

		Ains.		Mitm.
		Nim.	Obl.	Nim.	Obl.	Vok.
M	I	baṛā laṛkā baṛā kuā̃	baṛe laṛke baṛe kuẽ		baṛe laṛkõ baṛe kuõ	baṛe laṛko
	II	baṛā seb baṛā pitā baṛā cākū baṛā ādmī baṛā mitra	baṛe seb baṛe pitā baṛe cākū baṛe ādmī baṛe mitra		baṛe sebõ baṛe pitāõ baṛe cākuõ baṛe ādmiyõ baṛe mitrõ	baṛe pitāo baṛe ādmiyo baṛe mitro
F	I	baṛī laṛkī baṛī śakti baṛī ciṛiyā		baṛī laṛkiyā̃ baṛī śaktiyā̃ baṛī ciṛiyā̃	baṛī laṛkiyõ baṛī śaktiyõ baṛī ciṛiyõ	baṛī laṛkiyo
	II	baṛī kitāb baṛī bhāṣā baṛī aurat		baṛī kitābẽ baṛī bhāṣāẽ baṛī aurtẽ	baṛī kitābõ baṛī bhāṣāõ baṛī aurtõ	baṛī aurto

Muutumatu omadussõna xarāb "halb" täiendina

		Ains.		Mitm.
		Nim.	Obl.	Nim.	Obl.	Vok.
M	I	xarāb laṛkā xarāb kuā̃	xarāb laṛke xarāb kuẽ		xarāb laṛkõ xarāb kuõ	xarāb laṛko
	II	xarāb seb xarāb pitā xarāb cākū xarāb ādmī xarāb mitra			xarāb sebõ xarāb pitāõ xarāb cākuõ xarāb ādmiyõ xarāb mitrõ	xarāb pitāo xarāb ādmiyo xarāb mitro
F	I	xarāb laṛkī xarāb śakti xarāb ciṛiyā		xarāb laṛkiyā̃ xarāb śaktiyā̃ xarāb ciṛiyā̃	xarāb laṛkiyõ xarāb śaktiyõ xarāb ciṛiyõ	xarāb laṛkiyo
	II	xarāb kitāb xarāb bhāṣā xarāb aurat		xarāb kitābẽ xarāb bhāṣāẽ xarāb aurtẽ	xarāb kitābõ xarāb bhāṣāõ xarāb aurtõ	xarāb aurto

• laṛkā "poiss", kuā̃ "kaev", seb "õun", pitā "isa", cākū "taskunuga", ādmī "mees" , mitra "sõber", laṛkī "tüdruk", śakti "jõud", ciṛiyā "lind", kitāb "raamat", aurat "naine", bhāṣā "keel".

Kõiki omadussõnu saab kasutada atributiivselt (täiendina), predikatiivselt või substantiivselt.

Võrdlusastmed

Võrdlus moodustatakse sõnade "kui" (postpositsioon se), "rohkem" (aur, zyādā) ja "vähem" (kam) abil. Sõna tähendusega "rohkem" ei ole võrdlusel kohustuslik.

Hindi-urdu	Sõna-sõnalt	Tähendus
Gītā Gautam se lambī hai	Gita on pikk kui Gautam	Gita on pikem kui Gautam
Gītā Gautam se aur lambī hai	Gita on rohkem pikk kui Gautam
Gītā Gautam se kam lambī hai	Gita on vähem pikk kui Gautam	Gita on lühem kui Gautam

Võrdlusobjekti puudumisel:

Hindi-urdu	Sõna-sõnalt	Tähendus
zyādā baṛā chokrā	Rohkem suur noormees	Suurem noormees
chokrā zyādā baṛā hai	Noormees rohkem suur on	Noormees on suurem

Ülivõrre moodustatakse võrdluses sõnaga "kõik" (sab).

Hindi-urdu	Sõna-sõnalt	Tähendus
sabse sāf kamrā	Puhas kui kõik tuba	Kõige puhtam tuba
kamrā sabse sāf hai	Tuba puhas kui kõik on	(See) tuba on kõige puhtam

Tegusõnad

Hindi keele tegusõna eristab kolme ajavormi: olevik, minevik ja tulevik ning kolme aspekti: perfektiivne, habituaalne ja progressiivne.

Finiitsed vormid moodustatakse verbi honā 'olema' vormide lisamisel tegusõna oleviku kesksõnale. Oleviku kesksõna ühildub subjektiga arvus ja soos.

 Meessoost subjekt                Naissoost subjekt
 mãi  kartā hũ     "mina teen"    mãi  kartī hũ    "mina teen"  
 tū   kartā hai    "sina teed"    tū   kartī hai    "sina teed"
 yah  kartā hai    "tema teeb"    yah  kartī hai    "tema teeb"  
 hum  karte hãi    "meie teeme"   hum  kartī hãi    "meie teeme"  
 tum  karte ho     "teie teete"   tum  kartī ho     "teie teete"
 ye   karte hãi    "nad teevad"   ye   kartī hãi    "nad teevad"

Arvsõnad

Arvsõnad on hindi keeles muutumatud. Arvsõnad 11 kuni 99 on ebareeglipärased.

  0  śūnya     10  das          20  bīs         30  tīs
  1  ek        11  gyārah       21  ikkīs       31  iktīs
  2  do        12  bārah        22  bāīs        32  battīs
  3  tīn       13  terah        23  teīs        33  tãitīs
  4  cār       14  caudah       24  caubīs      34  cautīs
  5  pā~c      15  pãdrah       25  paccīs      35  pãitīs
  6  chah      16  solah        26  chabbīs     36  chattīs
  7  sāt       17  sattrah      27  sattāīs     37  sãitīs
  8  āţh       18  aţ(ţ)hārah   28  aţ(ţ)hāīs   38  aŗtīs
  9  nau       19  unnīs        29  untīs       39  untālīs

 40  cālīs     50  pacās        60  sāţh        70  sattar
 41  iktālīs   51  ikyāvan      61  iksaţh      71  ikahattar
 42  bayālīs   52  bāvan        62  bāsaţh      72  bahattar
 43  tãitālīs  53  tirpan       63  tirsaţh     73  tihattar
 44  cauvālīs  54  cauvan       64  cãusaţh     74  cauhattar
 45  pãitālīs  55  pacpan       65  pãisaţh     75  pacahattar
 46  chiyālīs  56  chappan      66  chiyāsaţh   76  chihattar
 47  sãitālīs  57  sattāvan     67  saŗsaţh     77  satahattar
 48  aŗtālīs   58  aţţhāvan     68  aŗsaţh      78  aţhahattar
 49  uncās     59  unsaţh       69  unhattar    79  unāsī

 80  assī      90  nabbe            100 (ek) sau
 81  ikyāsī    91  ikyānave         101  ek  sau ek
 82  bayāsī    92  bānave           110  ek  sau das
 83  tirāsī    93  tirānave         ...  
 84  caurāsī   94  caurānave       1000 (ek) hazār
 85  pacāsī    95  pacānave        2000  do  hazār
 86  chiyāsī   96  chiyānave        ...
 87  satāsī    97  sattānave     100 000 ek  lākh
 88  aţhāsī    98  aţţhānave  10 000 000 ek  kroŗ
 89  navāsī    99  ninyānave 100 000 000 ek  arab

Vaata ka

• Hindi kirjandus

Välislingid