Pärast õpingute lõppu astus Venemaa tsiviilteenistusse ja teenis alguses justiitsministeeriumis. Alates 1865. aasta 27. maist (vkj) töötas senatis ja 1868. aastal oli ta Kaluga ringkonnakohtu prokuröri abi. 1876. aastast teenis siseministeeriumis. 28. aprillil (vkj) 1878 nimetati ta Liivimaa viitsekuberneriks, kellena oli ametis 15. märtsini (vkj) 1890. Seejärel oli ta kuni 24. märtsini (vkj) 1895 Tomski ja siis kuni 2. jaanuarini (vkj) 1902 Harkovi tsiviilkuberner.[3]1902. aastal nimetati senaatoriks.
↑Hansen, Alfred von. Stammtafeln nichtimmatrikulierter baltischer Adelsgeschelchter. Bd I. Lief. 1-8. Hamburg-Hamm: Verlegt bei Harry von Hofmann, 1961, lk 20.
↑Hansen, Alfred von. Stammtafeln nichtimmatrikulierter baltischer Adelsgeschelchter. Bd I. Lief. 1-8. Hamburg-Hamm: Verlegt bei Harry von Hofmann, 1961, lk 21.
Kirjandus
Высшие чины Российской Империи (22.10.1721-2.03.1917). Биографический словарь. Том III. Р-Я. Москва: 2017. Lk 276 [1].