Herbert Tuppits (6. detsember 1909 Järvamaa, Särevere vald, Väljaotsa küla – 5. aprill 1985 Jõgeva) oli Eesti sordiaretaja ja põllumajandusteadlane.[1]
Haridus ja karjäär
1928 – lõpetas Paide Ühisgümnaasiumi 1930–1931 – teenis Eesti Vabariigi sõjaväes
1937–1941 – õppis Tartu Ülikoolis
1941 Raadi Põllumajanduse katsejaama nooremteadur
1941–1944 – Teenis Nõukogude Armees
1944–1960 – Jõgeva Sordiaretuse Instituudi vanem teaduslik töötaja
1950–1951 – Tartu Riikliku Ülikooli Taimekasvatuse ja sordiaretuse kateedri assistent
1960–1964 – EMMTUI Jõgeva Sordiaretusjaama aretusosakonna juhataja
1964–1983 – EMMTUI Jõgeva Sordiaretusjaama vanemteadur
Teadustöö
Herbert Tuppitsa peamine uurimisvaldkond oli talirukki sordiaretus. Lisaks tegeles veel taimetsütoloogia, paljulehelise lupiini ja valge mesika sordiaretuse ning agrotehnikaga. 1966. aastal kaitses põllumajandusteaduste kandidaadi kraadi teemal "Talirukki aretuse lähtematerjal ja selle kasutamise võimalusi Eesti NSV-s".
Talirukis 'Vambo' (95%, aretusnumber 684, 01.02.1974) T
alirukis 'Tulvi' (95%)
Talirukis 'Viku' (75%)
Tunnustused
Eesti NSV teeneline teadlane (1977) Orden "Austuse märk" (1973) Medal "Vapra töö eest V.I.Lenini 100 sünniaastapäeva tähistamiseks" (1970) NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituse medalid (1955, 1963, 1974) Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi mälestusmedalid "Kalevipoeg kündmas" (1969) ja "Külvaja" (1975)
Publikatsioonid
Avaldanud 44 teadusartiklit ja ettekannet. Olulisemad tööd: "Talirukkisordi 'Jõgeva 112' aretamisest" (1967) "Talirukki aretuse lähtematerjal Eesti NSV tingimustes" (1967) "Sortide omaduste muutumisest sortidevahelisel vabal risttolmlemisel" (1967) "Sada aastat rukki sordiaretust Eestis" (1977) "Talirukki sordiaretuse metoodika ja tulemused Jõgeva Sordiaretusjaamas" (1977)
Surm
Suri 5. aprillil 1985 Jõgeval ja on maetud Laiuse kalmistule.
