Hendrik Neemekuru (aastani 1935 Karl Heinrich Oksermann; 13. juuni 1906 Vana-Pornuse vald – 14. mai 1943 Južlagi vangilaager, Irkutski oblast) oli eesti vaimulik.
Ta sündis Halliste kihelkonnas Vana-Pornuse vallamajas vallasekretäri pojana. Ta õppis aastatel 1914–1917 Vana-Pornuse vallakoolis, aastatel 1917–1921 Halliste kihelkonnakoolis. Kihelkonnakoolis õppides võttis ta saksa keele eratunde, samuti sai juhatust klaverimängus, nii et võis koolipidudel esineda. Aastatel 1921–1926 õppis ta Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumi humanitaarharus; ta õppis seal vabatahtliku ainena ka usuõpetust, mida andsid pastorid Frey ja Westren-Doll. Kuna veebruaris 1925 suri tal isa, teenis ta elatist klaverimänguga.
Seejärel asus õppima (asudes koos ema ja õega Tartusse) kunstikooli "Pallas". Vahepeal teenis ta kaitseväes, kus ta omandas velskri kutse, seejärel jätkas ta kunstiõpinguid, mille lõpetas aastal 1932. Seejärel õppis ta aastatel 1932–1937 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Prooviaastal oli ta Tartu Pauluse koguduses, Artur Võõbuse juures. Ordineeriti 22. oktoobril 1939 õpetajaks.
Ta oli aastatel 1939–1940 Saaremaa praostkonna praosti Hermann Theodor Mähle adjunkt, aastatel 1940–1941 oli ta Jämaja Kolmainu koguduse õpetaja ja aastal 1941 Anseküla Maarja koguduse hooldajaõpetaja[1].
Neemekuru arreteeriti NKVD poolt 8. augustil 1941 Saaremaal Torgu vallas ja ta saadeti kaheksaks aastaks Irkutski oblastisse vangilaagrisse, kus ta suri 14. mail 1943.
Viited
- ↑ Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. III, lk. 112
Välislingid
