Hendrik Anniko (ka Heinrich Anniko; 9. august 1867 Holdre – 27. november 1954 Baltimore) oli kooliõpetaja, köster ning II ja III Riigikogu liige.
Ta õppis Holdre vallakoolis ja Helme kihelkonnakoolis. Seejärel töötas kooliõpetajana Alamõisas, Helmes, Igaveres ja Pootsis. Aastatel 1890–1898 oli ta Tõstamaa vallakooli juhataja. Ta lahkus venestamise survel koolmeistri ametist ja hakkas köstriks. Aastatel 1898–1909 oli ta Lihula Eliisabeti koguduses ja 1909–1944 (õnnistati kohale 20. oktoobril 1909) Kullamaa Püha Johannese koguduses köster. Ta oli koguduse saadik paljudel kirikupäevadel. Ta oli eesti köstrite peres üks neid, kes oskas hinnata mitmesuguseid olukordi ja kes kõik oma oskused ja kogemused rakendas Eesti kiriku ülesehitamiseks. Ta täitis köster-organistide organisatsioonis juhtivaid ülesandeid ja kohustusi, oli ühtlasi Kirikumuusika Sekretariaadi liige. Oli pikka aega Kullamaa Ühispanga juhatuse esimees.[1]
1917. aastal oli ta Lääne maakonnanõukogu ja Lääne Maavalitsuse liige ning haridusosakonna juhataja. Vangistati bolševike poolt ja toodi Toompeale vangi, kust kahenädalase vangistuse järel Kullamaa rahva nõudmisel vabastati[2].
Ta oli Riigikogu liige (Kristliku Rahvaerakonna nimekirjas II[3] ja III koosseisus kuni 1. oktoobrini 1928, mil tema asemele asus Hans Pöhl[4].
1944 . aastal põgenes Saksamaale. Hiljem siirdus Ameerika Ühendriikidesse, kus elas Baltimore'i osariigis ja oli Baltimore'i Markuse koguduse organist[5][6].
Isiklikku
Tema poeg Paul Anniko oli arst.
Tunnustus
Viited
Välislingid
