Helmut Kohli valitsusajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa. Kohl näitas end osava poliitikuna, suutes võita nii erakorralised valimised, tagada Nõukogude Liidu toetus Saksamaa ühendamisele kui ka säilitada oma partei juhtroll ühinenud Saksamaal.
Elulugu
Kohl sündis Ludwigshafenis, mis tollal kuulus Baierisse, aga praegu Rheinland-Pfalzi. Tema isa Hans (1887–1975) oli teenistuja, ema Cäcilie (1890–1979) oli kodune. Vanemad olid katoliiklased ja katoliikliku Keskpartei poolehoidjad.
Helmuti vanem vend langes teises maailmasõjas teismelisena. Sõja viimastel nädalatel mobiliseeriti ka Helmut, aga ta ei osalenud üheski lahingus.
Helmut Kohl ühines 1946 vastloodud Kristlik-Demokraatliku Liiduga. 1947 oli ta üks selle erakonna noorteosakonna asutajaid Ludwigshafenis. 1954–1955 oli ta Kristlik-Demokraatliku Liidu Rheinland-Pfalzi haru noorteosakonna asejuht. 1956 hakkas ta tegutsema üliõpilasorganisatsioonis AIESEC.
Pärast doktorikraadi saamist sisenes Kohl äritegevusse, algul valukoja direktori assistendina Ludwigshafenis, 1959 Keemiatööstusühingu juhina Ludwigshafenis.
1959 sai Kohl Kristlik-Demokraatliku Liidu Ludwigshafeni haru juhiks. 1960 valiti ta Ludwigshafeni kohaliku omavalitsuse liikmeks ja sellele kohale jäi ta 1969. aastani, olles KDL-i fraktsiooni juht. 1963 valiti ta ühtlasi Rheinland-Pfalzi Riigipäeva saadikuks ja ta oli sealgi KDL-i fraktsiooni juht. 1966–1973 oli ta erakonna aseesimees. 19. mail1969 sai ta oma erakonnakaaslase Peter Altmeieri asemel Rheinland-Pfalzi ministerpresidendiks. Sellel ametikohal asutas ta Trieri-Kaiserslauterni ülikooli ja jõustas haldusreformi. Samal aastal valiti ta KDL-i aseesimeheks. 1971 kandideeris ta juba erakonna esimeheks, aga Rainer Barzel valiti ametisse tagasi. Kuid järgmisel aastal üritas Barzel tekitada valitsuskriisi ning sundida Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei ja Vaba Demokraatliku Partei valitsust tagasi astuma. See katse ebaõnnestus ja Barzel pidi ise tagasi astuma. 1973 valiti Kohl tema asemele ja ta jäi sellele kohale 25 aastaks.
1976. aasta Riigipäeva valimistel oli Kohl KDL-i kandidaat Saksamaa kantsleri kohale ja tema erakonnal läks väga hästi: nad said 48,6% häältest. Kuid jätkas endine koalitsioon ja Helmut Schmidti valitsus ning Kohl sai opositsiooniliidriks Riigipäevas. Ta astus Rheinland-Pfalzi ministerpresidendi kohalt tagasi ja teda asendas Bernhard Vogel.
1980. aasta Riigipäeva valimistel oli KDL-i kandidaat kantsleri kohale Franz Josef Strauß, kes aga ei suutnud samuti suuremat edu saavutada. Tema ei soovinud Baieri ministerpresidendi kohalt tagasi astuda ja nii jäi Riigipäevas opositsiooniliidriks endiselt Kohl.
Valitsus lagunes 17. septembril1982 tööhõivepoliitikaalaste erimeelsuste tõttu. Vabad demokraadid soovisid Saksa FV tööturgu radikaalselt liberaliseerida, aga sotsiaaldemokraadid eelistasid tagada töö nendele, kellel see juba olemas oli. Vabad demokraadid alustasid läbirääkimisi kristlike demokraatidega. 1. oktoobril esitas KDL valitsusele umbusaldusavalduse, mida vabad demokraadid toetasid, ja 4. oktoobril 1982 astus ametisse uus valitsus, kus kantsleriks oli Helmut Kohl. Võimu legitimeerimiseks aga kaotas Kohl meelega 17. detsembril 1982 umbusaldushääletuse, mispeale saatis liidupresident Karl Carstens Liidupäeva laiali ja korraldas varajased valimised 6. märtsil 1983. KDL võitis valimistel 255 kohta 520st ja moodustas koalitsiooni vabade demokraatidega. Ka sotsiaaldemokraadid kaotasid 26 kohta, samas kui rohelised pääsesid esimest korda parlamenti.
Ka 1987., 1990. ja 1994. aasta valimistel võitis KDL ja Kohl jätkas kantslerina. 1998. aasta valimistele minnes arvati, et Kohl võib KDL parteijuhi kohalt tagasi astuda Wolfgang Schäuble kasuks, kuid aprillis 1997 teatas ta, et kandideerib kantsleriks ka kuuendaks ametiajaks. Kuid taasühinenud Saksamaal oli töötus 8 aastaga kasvanud 4,2 protsendilt 9,4ni, endisel Ida-Saksamaal aga koguni 20 protsendini, mistõttu saavutas valimistel enamuse SPD Gerhard Schröderi juhtimisel, moodustades uue valitsuse rohelistega.
4. mail 2015 läbis Kohl Heidelbergi ülikooli kliinikus puusaliigese asendamise operatsiooni.[1] 2. juunil oli ta pärast sooleoperatsiooni Heidelbergi ülikooli kliiniku intensiivravi osakonnas.[2] 23. oktoobri seisuga oli Kohl kodusel ravil.[3]
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud.