Heldur Jõgioja

Heldur Jõgioja (21. september 1936 Elva – 21. aprill ^[1] 2010 Maarjamõisa haigla, Tartu) oli eesti muusik, helilooja, kirjanik ja ajakirjanik. Enne lapsendamist kandis ta nime Bronislaw Vjazhowsky.^[2] Sünninimi Heldur Aavik, lapsendati 28.mail 1943.

1964. aastal lõpetas Jõgioja Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna ning aastatel 1960–1965 töötas ta Kohtla-Järvel ja Tartus juristina.

Ta avaldas luulekogusid, kirjutas ajaloolisi näidendeid, romaane ja novelle.

1964. aastal alustas ta tegevust Õhtulehe reporterina.

Jõgioja tegi saateid Tartu Alo TV-s ja Põlva raadiojaamas Raadio Marta ning avaldas artikleid Elva Postimehes, Videvikus ja Kesknädalas.

Ta lõi ligi 300 laulu ja tuhat lauluteksti. Jõgioja oli ansambli Suveniir juhtfiguur.

Isiklikku

Tema poeg on trummar Peeter Jõgioja, lapselaps on muusik Siim Jõgioja.

Raamatuid

• "Eesti Rukki Seltsi laulik". Kirjastus LeHelMus. ISBN 9790540020859
• "Kaika Lainest Vangani". ISBN 9789949159260
• "Kriminaalne tragikomöödia". ISBN 9789949187775
• "Himmleri Tartust pärit ihuarst". Kirjastus LeHelMus. ISBN 9789949188598

Tunnustus

• 2002 Rukkiräägu kultuuriauhind
• 2006 Valgetähe V klassi teenetemärk^[3]

Viited

1. Postimees, Näod ja teod 2010, 31. detsember 2010, lk. 24
2. ""Heldur Jõgioja ei ole enam"". ohtuleht.ee. Vaadatud 17.08.2012.
3. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Välislingid

• Sandra Otsus. Heldur Jõgioja: võõrast verd külamuusik. Õhtuleht. 8. aprill 2000
• Arvo Uustalu. Heldur Jõgioja - tuhat laulu, sada plaati, kolm näidendit ja kaks luulekogu. Eesti Päevaleht. 2. september 2006