2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Heino 1946 mehel. Heino oli populaarsuselt 91. mehenimi. Heino oli keskmiselt 70 aasta vanune (mediaanvanus oli samuti 70). Kõige populaarsem oli eesnimi Heino vanuserühmas 80–84, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 69,36.[1]
2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli eesnimi Heino 1838 mehel. Heino oli populaarsuselt 95. mehenimi. Kõige populaarsem oli eesnimi Heino üle 85-aastaste vanuserühmas, kus neid on 10 000 elaniku kohta 63,36.[1]
2020. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Heino 1768 mehel. Heino oli populaarsuselt 97. mehenimi.[1]
2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Heino 1548 mehel. Heino oli populaarsuselt 109. mehenimi.
2023. aasta 1. jaanuari seisuga vastavalt 1443 ja 121.[1]
Ühiskonnas ja kultuuris
2012. aasta vana-aastaõhtu Tujurikkuja šketsi järel sai populaarseks onu Heino tegelaskuju: labaste käitumismaneeridega, madalalaubaline, seltskonnas seksistlikke nalju viskav keskealine mees.[2][3] Tegelaskuju nimi valiti selle rohke esinemise tõttu vanemate eesti meeste seas.[4] Tegelaskuju on iseloomustatud ka ühe eestlase arhetüübina.[5] On öeldud, et igaüks võib sellise figuuri oma tutvusringkonnas, eriti pisut vanemate suguluste seas, leida.[3] Hilisematel aastatel on onu Heino kujundi tähendusväli laienenud, onuheinolikuks käitumiseks on hakatud nimetama ka lõhestavaid ja solvavaid ütlusi teatud ühiskonnagruppide suunas: naised, mustanahalised, homoseksuaalsed inimesed.[3][6]
Lätis
Lätis oli 2021. aasta 30. juuni seisuga eesnimi Heino 34 inimesel.[7]