Rahvastikuregistri andmetel elas Heinlaiul 2018. aastal püsivalt kokku kuus inimest.[viide?] Valitsus arvas 2019. aastal Heinlaiu väikesaarte nimistusse, millel elab püsivalt igakuiselt vähemalt viis elanikku.[3][4][5]
Nimi
Heinlaiu nimi tuleb sellest, et seda on pikka aega heinamaana kasutatud. Laidu on esmamainitud 1620. aastal (Hainalaidzholm). August Wilhelm Hupel nimetas 1782 saart Heinalaid.[6]
Asukoht
Heltermaa asub 5 kilomeetrit loodes, Hiiumaa idatipp Sarve poolsaarel 2,5 kilomeetrit läänes, Vormsi 13 kilomeetrit põhjas ja Rohuküla 18 kilomeetrit kirdes-idas. Heltermaa–Rohuküla laevatee möödub laiust 3 kilomeetri kauguselt põhja poolt.
Kaevatsi laid jääb Heinlaiust 2,3 kilomeetrit läände, teised Hiiumaa laiud läände, edelasse ja lõunasse, sealhulgas lähemad saared Rauarahu 0,9 kilomeetrit lõunasse ja Langekare 2,4 kilomeetrit lõunasse. Hõralaid asub 7 kilomeetrit loodes ja Vohilaid 8,3 kilomeetrit loodes.
Väiksemaid rahusid ja karesid leidub ka saarele ligemal.
Saart on läbi aegade kasutatud loomade (eelkõige lammaste või veiste) karjamaana ning heinamaana. 18. sajandi ühel aastal saadi poolelt saarelt 130 koormat heinu. Põllud olid Heinlaiul sama sajandi keskel.[9]
Kui avatakse Hiiumaa ja mandri vaheline jäätee, siis enamasti kulgeb see Heinlaiust lõuna poolt, kus tekib kiiremini tugev jää. Kui karm talv kestab piisavalt kaua, viiakse jäätrass laiust põhja poole, kus sügavam ja ühtlasem merepõhi võimaldab tekkida ühtlasemal jääkattel. Sedasi on toimitud nii 2003.[10], 2006.[11] kui ka 2011. aastal[12].
12. veebruaril 2003 toimus Heinlaiu juures liiklusõnnetus, kus jäätrassil kaotas juhitavuse ning paiskus kummuli sõiduauto.[13]