Harri Mõtsnik (5. september 1928 Kilingi-Nõmme – 14. märts 2013 Solna, Rootsi) oli eesti luteri vaimulik.
Ta õppis Tallinna 5. Algkoolis Veerenni tänaval ja seejärel 1942-1947 Tallinna Poeglaste Kaubandus-Kommertskoolis. Lõpetas 1958. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna.[1] Akadeemiliselt oli ta korporatsioon Fraternitas Estica liige, coetus 1989/1990.
Ordineeriti 17. oktoobril 1973 aseõpetajaks. Oli aastatel 1973–1976 EELK Varbla Püha Urbanuse koguduse ja Karuse Margareeta koguduse, seejärel 1976–1981 Ingerimaal Puškini soomekeelse koguduse õpetaja ja 1981–1984 Urvaste Püha Urbanuse koguduse õpetaja.[2]
3. aprillil 1985 ta arreteeriti. Ta mõisteti 5. oktoobril 1985 süüdi Nõukogude-vastases agitatsioonis ja propagandas. Vabastati Eesti NSV Ülemnõukogu presiidiumi 27. märtsi 1986 armuandmise otsusega 29. märtsil karistuse kandmisest.[3]
Seejärel töötas 1986–1988 Varbla vanadekodus töölisena.[2] Emigreerus aastal 1988 Eskilstunasse Rootsi, kus teenis soome kogudust ja eesti[4] kogudusi (Eskilstuna, Norrköping, Örebro, Kumla).
Harri Mõtsnik suri 14. märtsil 2013 Solnas Rootsis, tema põrm tuhastati ja urn tema põrmuga maeti 14. mail 2013 Pärnamäe kalmistule.[5]
Teoseid
- 1990 "Saatana sulased: kolmteist jutlust". Stockholm: Eesti Vaimulik Raamat
- 1991 "Kurjategijale ei naeratata. Vangi mälestused". Stockholm
Isiklikku
Tema tütar on jurist Anne Mõtsnik ja poeg endine jalgpallur Ott Mõtsnik. Vend Helmut Mõtsnik (1927-2019) oli koolijuht ja EELK Suure-Jaani Johannese koguduse õpetaja.
Viited
- ↑ Eesti Kirik nr 4, 1985
- ↑ 2,0 2,1 Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988
- ↑ Uno Vettneri reportaaž "Harri Mõtsnik tahab lunastada oma süü" (sisaldab intervjuud) Eesti Raadio eestikeelses välissaates 31. märtsil 1986
- ↑ Eesti Kirik nr 3/1996. Lk 106-107
- ↑ Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul
Kirjandus
- "Мытсник, Харри". // История финской Евангелическо-лютеранской церкви Ингерманландии. 400 лет, 1611-2011. Gjöll. Peterburi 2012. Lk 114–115
Välislingid
