PROFILBARU.COM

Hans Pöögelmann
Sünniaeg	30. detsember 1875
Sünnikoht	Aidu, Paistu kihelkond
Surmaaeg	27. jaanuar 1938
Erakond	VSDTP/VSDT(b)P/Eestimaa Kommunistlik Partei
Amet	Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu Rahvamajanduse Valitsuse juht; III Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee
Eriala	õpetaja

Hans Pöögelmann (vene keeles Ханс Густавович Пегельман; 30. detsember (18. detsember vkj) 1875 Aidu vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 27. jaanuar 1938 NSV Liit) oli eesti poliitik, luuletaja ja tõlkija ning Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu partei- ja haridustegelane ja ajakirjanik.

Hans Pöögelmann oli üks Kominterni rajajaid VK(b)P Eestimaa organisatsioonide KK esindajana Kominterni I kongressil Moskvas 2.–6. märtsil 1919. aastal.

Elulugu

Ta lõpetas 1888. aastal Paistu kihelkonnakooli ja 1892. aastal Eesti Aleksandrikooli, kus õpetaja oli ka Jakob Tamm.

Aastatel 1892–1896 töötas ta Vitsjärvel õpetajana ja pärast seda postiametnikuna.

Aastatel 1899–1901 töötas ta Postimehe ja 1901–1903 Konstantin Pätsi asutatud Teataja toimetuses.

Õppis aastatel 1902–1905 Leipzigi kaubandusülikoolis, kus tutvus põhjalikult marksismiga. Astus 1905 VSDTP-sse ja osales sama aasta sügisel Tallinnas revolutsioonilises liikumises, seejärel varjas end ja viibis mõne aja välismaal maapaos.

1907. aastal osales VSDTP Eesti organisatsioonide Terijoki konverentsil Soomes, kus valiti konverentsi juhatajaks. Arreteeriti 1909. aastal Tallinnas ja saadeti neljaks aastaks Siberisse Tomski kubermangu asumisele.

1911. aastal põgenes sealt Ameerika Ühendriikidesse New Yorki. Seal töötas ta ajalehe Uus Ilm toimetajana aastani 1917.

Tegevus 1917. aastal Eestis

1917. aastal pärast veebruarirevolutsiooni pöördus tagasi Eestisse, kus alates juunikuust töötas taas Tallinnas, esialgu Kiire, siis Töölise toimetuses ja Maatamehe toimetajana. 1917. aasta augustis valiti Pöögelmann Maatameeste Keskbüroo liikmeks.

Pöögelmann oli 1917. aastal Tallinna linnavolikogu ja Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige.

Pärast bolševike võimuhaaramist oli Pöögelmann Eesti Töörahva Saadikute Nõukogude Täitevkomitee liige ning maaosakonna juht. Pöögelmann juhtis maade natsionaliseerimist.

Tegevus Nõukogude organisatsioonides

Aastatel 1918–1919, kui Eesti oli okupeeritud Saksa keisririigi vägede poolt, oli Pöögelmann 1918. aasta veebruarist kuni 1919. aastani Nõukogude Venemaal Vene SFNV Rahvusasjade Rahvakomissariaadis Eesti osakonna juhataja/Eesti asjade komissar; ÜK(b)P Keskkomitee okupeeritud oblastite keskbüroo liige; EKP Keskkomitee liige 1920. aastast.

1918. aasta novembrist pärast Eesti Vabadussõja algust ja Narva vallutamist Punaarmee poolt ning Eesti Töörahva Kommuuni väljakuulutamist oli H. Pöögelmann Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu Rahvamajanduse Valitsuse juht ning toimis 1918. aastast Nõukogude Vene Eesti kommunistliku partei ühe juhtiva jõuna ja majandustegelasena.^[1]

Tegutses aastatel 1923–1938 NSV Liidus: töötas Põhja Oblasti Kommuunide Liidu Loodeoblasti Kaubanduspalatis, ekspordi-impordiosakonna juhatajana ja Kaubanduspalati juhataja asetäitjana ning ajakirja Torgovo-Promõšlennõi Kurjer toimetajana.

1925. aastast oli Pöögelmann J. Marchlewski nimelise Lääne Vähemusrahvuste Kommunistliku Ülikooli Leningradi osakonna eesti sektoris Eestimaa Kommunistliku Partei ja Eesti töölisliikumise ajaloo õppejõud, hiljem professorina Herzeni-nimelise Leningradi Pedagoogilise Instituudis õppejõud.

Ta toimetas aastatel 1923–1927 ajakirja Oras ja 1924–1936 ajalehte Kommunismi Teel ning osales Eestimaa Kommunistliku Partei juhtimises, olles EKP Keskkomitee liige.

Hans Pöögelmann hukati NSV Liidu võimude poolt 1938. aastal, ta on maetud Peterburis.^[2]

Liikmesus

Ta oli Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige alates 1920. aastast kuni surmani 1938. aastal. H. Pöögelmann oli III Kommunistliku Internatsionaali Täitevkomitee liige ja Kominterni I–VI kongressi saadik.

Looming

Hans Pöögelmann avaldas rohkesti poliitika- ja majandusalast publitsistikat ning varjunime Hans Rooskaja all luuletusi. Teisi varjunimesid: Aidu Ats, Hans Halesüda.

Luulekogud

Jämedad jooned (varjunimi H. Rooskaja). Tallinn 1910
Kewadetuuled. Leningrad 1926
Neile, kes "langesid võitluses vendade eest". Leningrad 1936
Luuletused, koostanud Endel Sõgel, eessõna Ello Säärits. Tallinn 1957
Üleshüüe, koostanud ja järelsõna Margit Arusoo. Tallinn 1988
poeem "Karu Andres" (lõpetamata, 1938)

Poliitiline ja majandusalane kirjandus ning ilmunud kõned

Majandusteaduslised kirjad põllumeestele. Tallinn 1905
Poliitilised parteid ja klassivõitlus. 1907
Alkholismus kui ühiselu paise. // Eesti Karskuse Seltside aastaraamat VIII (1905)
Kunst ja klassivõitlus. // Sõnumed 75, 31. märts 1907
Majandusteaduse õpetus I–II. Peterburi, 1907–1908
Mis vaheajal sündis: teejuht sõjavangist tagasitulijatele. 1918
Vaba Eesti. 1918
Eesti tulevik. 1918
Mõned põhijooned majanduslise elu korraldamiseks Eesti töörahwa nõukogude wabariigis. 1919
Ühtlane elamisraha: üks kommunismuse nurgakiwidest: jutlus Eesti kommuuna tööwäetemplis. 1919
Sini-must-walge lipu all. 1923
Majandusline kriis Eestis. 1932
Marx ja marksism Eestis. 1933
Enamlus ja vähemlus Eestis 1905. a. 1936
Kaks aastat faschistlikku diktatuuri Eestis. 1936

Tõlked

Richard Ungewitter. Katmatus arenemiseajaloo, tervise, kõlbluse ja kunsti seisukohalt. Tallinn, 1913.

Valitud teosed

"Valitud teosed" 5 köites koostas Ellen Plotnik:

I köide (1895–1917), Eesti Raamat, Tallinn 1974, 604 lk
II köide (1917–1919), Eesti Raamat 1975, 412 lk
III köide (1919–1925), Eesti Raamat 1976, 652 lk
IV köide (1925–1932), Eesti Raamat 1980, 442 lk
V köide (1933-1937), Eesti Raamat 1982, 488 lk; sisaldab bibliograafiat ja registrit

Mälestuse jäädvustamine

Hans Pöögelmanni nime kandsid Kaupmehe tänav Tallinnas 1959–1990, Hiie tänav Tartus 1965–1989 ja Kadri tänav Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas 1987–1993.

Tallinnas kandis 1959–1992 Hans Pöögelmanni nime Elektrotehnika Tehas ning Põltsamaal 1965–1990 kutsekool.

1961 avati Tallinnas Hans Pöögelmanni ausammas. Monument võeti maha 1992. aastal.

Isiklikku

Tema õde Ella Karo (Karu)-Pöögelmann osales samuti poliitilises tegevuses ja oli 1918. aastal Viljandimaal tribunali esimees.^[3] Lahkus Eestist 1918. aasta kevadel Saksa okupatsiooni eel ja oli seejärel Nõukogude Venemaal kooliõpetaja.