Hans Kubu (5. jaanuar 1892 Tuhalaane vald – 6. september 1942 Ussollagi vangilaager, Solikamsk) oli eesti vaimulik ja haridustegelane.
Haridus
Hans Kubu lõpetas Pärnus gümnaasiumi. Aastatel 1912–1916 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas.
Vaimulikutegevus
Prooviaastal oli ta Võru Katariina koguduses ja Laiuse Püha Jüri koguduses. Ordineeriti 5. oktoobril 1917 õpetajaks. Hans Kubu oli aastatel 1918–1940 Tallinna Jaani koguduse ja aastatel 1940–1941 Tallinna Niguliste koguduse õpetaja. Lisaks oli ta aastatel 1935–1941 Tallinna praostkonna praost.[1][2] 1939. aastal oli ta Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Hooldusnõukogu liige ja 1940. aastal saksa koguduste likvideerimiskomisjoni esimees.[3]
Pedagoogitegevus
Aastatel 1919–1921 oli Hans Kubu Jaani koguduse gümnaasiumi juhataja, mille baasil ta asutas Hans Kubu eragümnaasiumi, mis 1927. aastal ehitas Tallinna Imanta tänavale uue koolihoone ning 1937. aastal reorganiseeriti erakolledžiks.
Oli samal ajal ka mitmes Tallinna linna koolis usuõpetaja, lisaks aastatel 1920–1922 Tallinna Linna 2. Tütarlaste Gümnaasiumi usuõpetaja.
Vahistamine ja surm
Hans Kubu vahistati NKVD poolt 28. juunil 1941 ning saadeti Siberisse, kus ta suri 1942. aastal Solikamskis Ussollagi vangilaagris[4].
Viited
- ↑ Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988
- ↑ Muudatused praostkondade juhtimises., Eesti Kirik (1923-1940), nr. 37, 14 september 1939
- ↑ Saksa kogudus pärandas matmata surnuid. Rahvaleht nr 44, 21. veebruar 1940. Lk 4
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. november 2013. Vaadatud 28. juulil 2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
