Hans Hindpere (kuni 1937 Hindbeer; 18. märts 1928 Jõhvi – 27. september 2012) oli eesti helilooja.
Ta omandas keskhariduse Jõhvi Eesti Keskkoolis. Pärast seda astus ta Tallinna Muusikakooli, mille lõpetas 1958. aastal muusikateooria alal. Tallinna Riikliku Konservatooriumi lõpetas ta 1963. aastal kompositsiooni erialal Anatoli Garšneki klassis.
1944. aastal oli kuus kuud Saksa sõjaväes.
Aastatel 1948–1949 oli ta Rakvere teatri muusikaala juhataja, 1962–1965 Eesti Televisioonis muusikasaadete toimetaja ja pärast seda kahe aasta jooksul Jaan Kreuksi nimelise Noorsoo Kultuuripalee kunstiline juht. 1968–1998 oli ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis puhkpilli orkestreerimise, ansamblilaulu arranžeerimise jm õppejõud.
Hindpere tegutses kontsertmeistrina Eesti NSV Riiklikus Filharmoonias ja Estonia teatris, mängis ansamblites Elektron ja Varioola, Jossif Šagali kvintetis, Emil Laansoo ansamblis jm. Ta juhendas mitmeid vokaalansambleid (Meloodia, Karikakar, Vanad sõbrad) ja esines koos nendega Poolas, Saksamaal, Jugoslaavias ning mujal. Klaveril saatis Hindpere paljusid soliste: Artur Rinne, Endel Pärn, Vladimir Sapožnin, Kalmer Tennosaar, Uno Loop, Voldemar Kuslap, Väino Puura, Heli Lääts, Helgi Sallo, Heidy Tamme, Leida Sibul jt.
Elu lõpuaastail oli Hans Hindpere vabakutseline helilooja ja kirjutas peamiselt rahvalik-humoristlikke laule ja lastelaule.
Tunnustus
Mälestuse jäädvustamine
Iisaku Muuseumis on väljapanek Hans Hindpere loomingule ja tegevusele pühendatud stendidest, helikassettidest ja nootidest.
Jõhvi kontserdimajas on Hans Hindpere saal.[1]
Viited
Välislingid
