Hano keel (inglise keeles Hano; Raga; Bwatvenua; Lamalanga; North Raga; Vunmarama[2]) on Austroneesia hõimkonda kuuluv keel, mida kõneldakse Vanuatus Pentecosti saare põhjaosas. Väljarände tulemusel on keele rääkijate kogukonnad ka Maewo saarel, Port Vilas ja Luganville'is. Kõnelejate arv on ligikaudu 6500 ja kirjutamisel kasutatakse ladina kirja.[2]
Foneetika
Hano keele konsonandid on b, d, g, h, k, l, m, n, ng, ngg, (need on nina kaudu rõhutatud g'ga) r, s, t, v, w. Kasutusel on ka konsonandid bw, mw, ja vw.
Hano keeles esineb konsonantide nasaliseerimine, (b -> mb ja d ->nd) siis, kui sõnas varem esinev kaashäälik on nasaalne. Seetõttu hääldatakse "mabu" (puhkamine) [mambu].
Hano keeles on viis täishäälikut: a, e, i, o, u.
Grammatika
Tavapäraselt on kasutusel sõnajärg SVO (subjekt-verb-objekt).
Isikulised asesõnad
- inau mina
- ginggo sina
- kea tema
- gidaru meie (mina sinuga)
- kamaru meie (mina ja keegi veel)
- kimiru teie (kaks)
- gida meie (mina teiega)
- kamai meie (mina ja teised)
- kimiu teie (mitmus)
- kera nemad
Nimisõnad
Mitmuse märkimiseks lisatakse nimisõna ette ira.
- manu - lind
- ira manu - linnud
Tegusõna on võimalik muuta nimisõnaks lisades sufiksi -ana.
- bwalo - kaklema
- bwaloana - kaklus
Kuuluvus
Kuuluvust näitab omistusliide ehk possesiivsufiks.
- iha - nimi
- ihaku - minu nimi
- ihamwa - sinu nimi
- ihana - tema nimi
- ihan ratahigi - pealiku nimi
Kuuluvuse määramiseks kasutatakse ka eesliiteid.
- no- üldist kuuluvust näitav (NOnggu tanga - minu korv)
- bila- asjade jaoks, mille eest tuleb hoolitseda; viljasaak, kariloomad. (BILAda boe - meie siga)
- ga- söödavad toidud (GAm bweta - sinu taro)
- ma- see, mis on joodav (MAra wai - nende vesi)
Väljendeid
- Head päeva - Rantavuha / Rani
- Head õhtut - Bontavuha / Bongi
- Kuidas läheb? - Kun hanigi?
- Suur tänu - Tabeana
- Kas tõesti? - Mwasigi?
- Jah - Ue
- Ei - Sigai
- Mis su nimi on? - Ihamwa be ihei?
- Mu nimi on... - Ihaku be...
- Ma olen pärit... - Inau ata... / Inau nin...
- Kuhu sa lähed? - Go men van hala behe?
- Kust sa pärit oled? - Gon mai hala behe?
- Tule siia! - Mai teti!
- Mine ära! - Van dagai!
- Mulle meeldiks... - Nam doron...
- Ta räägib meie keelt! - Mwa av la nonda!
- Kuidas palun? - Hanigi?
- Ma ei tea - Nam lenga
[3]
Arvsõnad
- tea/gaituvwa
- (gai)rua
- (gai)tolu
- (gai)vasi
- (gai)lima
- (gai)ono
- (gai)bitu
- (gai)vwelu
- (gai)sivo
- hangvulu
Viited
