19. sajandil hakati praeguse linna alal kaevandama pruunsütt, kaevandamine lõppes 1970. aastatel. Kaevandmise käigus asustati piirkonnast mitmed külad ümber.
Tänapäeval on Hürth keemia- ja meediatööstuse keskus.
1930 ja 1933 liideti piirkonnas mitu valda, mille tulemusel tekkinud Hürthi vald oli Saksamaa suurim. See sai linnaõigused 1978.
Hürthi 12 linnaosa (Alstädten-Burbach, Alt-Hürth, Berrenrath, Efferen, Fischenich, Gleuel, Hermülheim, Kalscheuren, Kendenich, Knapsack, Sielsdorf, Stotzheim) jagunevad 9 linnarajooniks.