Krahv Gustav Friedrich von Rosen (6. august 1688 Tallinn – 17. juuni 1769 Stockholm) oli baltisaksa sõjaväelane ja riiginõunik Rootsi teenistuses, Soome kindralkuberner (1747–1751).
Põhjasõja ajal 17. aastase noormehena sõjaväeteenistust alustanud Gustav Friedrich von Rosen teenis 1705 tragunina Stenbocki rügemendis ja ülendati pärast 1706. aasta Grodno lahingut kornetiks. 28. märtsist 1707 teenis leitnandina ooberst Nils Hielmi tragunirügemendis ja Põhja-Skåne rügemendis, võttes muuhulgas osa Holowczyni ja Poltava lahingutest, mille järel oli 8. novembrist 1711 Livregementeti rittmeister. 1713 võttis osa võitlusest Benderis, mille käigus langes vangi kuningas Karl XII. 5. oktoobrist 1714 sai temast kuninga kindraladjutant ja saatis kuningat tagasiteel Pitestist Stralsundi. 20. juulil 1715 Usedomis preislaste vastu sõdides päästis ta kuninga elu, andes talle oma hobuse.
Pärast 15. novembril 1715 toimunud Stresowi lahingut ülendati ooberstiks ja võitles seejärel Rootsi Pommeris ja Norras, oli admiraliteedi asedirektor, Karlskrona ja Karlshamni kindluste ülemkomandant, ülendati 28. mail 1722 jalaväe kindralmajoriks, naturaliseeriti 14. detsembril 1724 Rootsi aadlikuks ja immatrikuleeriti 1726. aastal Nr. 1790 all Rootsi rüütelkonda, mille järel sai temast 28. juunil 1728 Västmanlandi rügemendi ülem.
14. juunil 1731 sai ta Rootsi vabahärraks (Nr.208), 31. märtsil 1739 riiginõunikuks, määrati 13. septembril 1743 sõjaväe ülemjuhatajaks Skånes ja 13. veebruaril 1747 Soome kindralkuberneriks. 16. aprillil 1748 sai temast Rootsi Kuningliku Mõõgaordeni komandör ja päev hiljem ka Serafimi ordu rüütel (serafimerriddare).
21. novembril 1751 sai ta kuningas Adolf Fredriku kroonimise eel krahvitiitli, ning immatrikuleeriti 1752 Rootsi rüütelkonda krahvisuguvõsana Nr.86.[1] [2]
Seitsmeaastase sõja osana toimunud Pommeri sõjas sai feldmarssal Mattias Alexander von Ungern-Sternberg 21. detsembril 1757 käsu Preisi vägede piiramisrõngas oleva Rootsi armee juhtimine üle anda Rosenile, kuid kuna ka sõjaväe ülemjuhatajaks saanud Rosen ei suutnud selles olukorras midagi korda saata asendati ta 27. juunil 1758 Gustaf David Hamiltoniga.
Talle kuulus Ambla kihelkonnas asunud Roosna (Sonorm) mõis.
Perekond
Gustav Friedrich von Roseni vanemad olid Roosna, Seli ja Kuie mõisnik, Eestimaa maanõunik ja meeskohtunik Hans (Johan) von Rosen ja krahvinna Brita Stenbock.[3] Tema vend Erich Dietrich von Rosen (1689–1735) oli Eestimaa rüütelkonna peamees (1715–1720).
[4] [5]
Gustav Friedrich von Rosen oli kolm korda abielus. Tema abikaasad olid[6]
1. Sophia Lovisa Wachtmeister (surnud 1729), kes oli Lagedi mõisniku (kuni 1672), kuningliku nõuniku, kindraladmirali ja Johannishusi krahvi Hans Wachtmeisteri (1641–1714) ja Sophia Lovisa Aschebergi (1664–1720) tütar, feldmarssal Rutger von Aschebergi tütretütar ja Vaemla mõisniku krahv Axel Wilhelm Wachtmeisteri (1701–1763) õde.
2. Ebba Margaretha Banér (surnud 1731), kes oli Djursholmist pärit kindralleitnandi ja vabahärra Johan Claesson Banéri (1659–1736) ja krahvinna Ulrika Christina Vellingki (1687–1766) tütar, Ekenäsi lossi omaniku krahv Mauritz Vellingki (1651–1727) tütretütar. Abielust sündis:
3. Teodora Beata von Dücker (1712– ), kes oli krahv Carl Gustaf Dückeri (1671–1732) ja vürstitar Theodora Ogińska (1692–1719) tütar.
Sugupuu
Viited
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... 1754-55, lk. 187, lk. 59–60, lk. 1394–1395
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1 , Görlitz, 1930, lk.210
- ↑ Svenskt biografiskt handlexikon 1906, lk. 357-358
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1 Livland, Bd. 2 , Görlitz, 1935, lk.1119
- ↑ Nordisk familjebok, 1916, v. 861-862
- ↑ Gustaf Fredrik von Rosen, www.adelsvapen.com
Kirjandus
