Ta sündis Luua, Kaarepere omaniku, Liivimaa maanõuniku, õuekohtu assessori ja hilisema Liivimaa maamarssali (1775–1777) Kaspar Heinrich von Rosenkampfi (1734–1790) pojana. Tema vanaisa Reinhold Johann von Rosenkampf oli Rootsi aadlik (20.08.1687) ja assessor. Ta õppis Leipzigi Ülikoolis ja oli 18. sajandi lõpul Tartu- ja Võrumaa maakohtunik. Keiser Aleksander I valitsusaja algul tõusis ta valitseja peamiste nõunike hulka. Rosenkampf valmistas ette mitmeid olulisi reformiprojekte, millest võttis suures osas eeskuju ka hilisem tuntud reformaator Mihhail Speranski. Seoses Speranski esiletõusuga jäi Rosenkampf keisri lähikonnast eemale.
25. detsembril 1811 sai ta naturalisatsiooni korras Soome aadlikuks. 13./25. juulil 1817 tõsteti ta koos vennapoja, insenerkindralmajor Carl von Rosenkampffiga (1793–1846[2]), Soomes vabahärra seisusse, ning nende suguvõsa immatrikuleeriti 17. septembril 1818 Soome rüütelkonda (Nr.27).[3]
De genuina inter feudum novum et antiquum differentia ...
Materialien zu Grundsäzzen zur Verbesserung des Zustandes der Bauern in der Rigaschen Statthalterschaft, mit Ausschluss des Arensburgschen Kreises. Entworfen auf dem Landtage im September-Monate des Jares [!] 1796. Zur Berathschlagung für die abwesenden adeligen Gutsbesitzer auf den im December-Monat 1796 und im Januar-Monat 1797 zu haltenden Kreisversammlungen, ESTERis
Die bey der Todtenfeyer der verstorbenen Prinzessin von Curland von dem Herrn Landrichter von Rosenkampf gehaltene Rede. Dorpat, M. G. Grenzius, 1797. Teavik Gustav Adolf von Rosenkampff E-kataloogis ESTER
Некоторые замечания на уголовные и гражданские законы в отношении к России («Вестник Европы», 1803, VII)
Труды комиссии составления законов (т. I: «История организации комиссии», СПб., 1804; 2 изд., СПб., 1822; vene, saksa, poola, prantsuse ja inglise keeles)
Уголовное право (т. I, СПб.)
Рассуждение о тарифе (СПб., 1817)
Критический журнал российского законодательства (1817—19),
Institutionen des Russischen Rechts. Auf Allerhochsten befehl von der Gesetzkommission Herausgegeben, und fur die Ostseeprovinzen zum behuf der Darstellung ihres Partikularrechts deutch bearbeitet. Erster Band. St. Petersburg: Der Buchdruckerei der Kais. Gesetzkomission, 1819 ( 2. osa käsikirjana).
Объяснение некоторых мест в Несторовой Летописи в разсуждении вопроса о происхождении древних Руссов,., "Отеч. Записки" 1827 г. и отд. изд., СПб. 1827 lk. 139-166 (pdf)
Краткое обозрение Кормчей книги в историческом виде (М., 1829; 2 trükk, СПб, 1839 / Материалы для истории просвещения в России П. Кеппен ja «О кормчей книге. Введение к сочинению барона Г. А. Р.» (СПб., 1827).
↑"arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. juuli 2011. Vaadatud 20. märts 2010.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 3. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1831, lk. 565-568