Kuningas Gustav VI Adolf 1962. aastal Gustaf VI Adolf (ka Gustav VI Adolf , sünninimi Oskar Fredrik Vilhelm Olaf Gustaf Adolf , 11. november 1882 – 15. september 1973 ) oli Rootsi kuningas 29. oktoobrist 1950 kuni surmani. Ta oli Gustaf V vanim poeg.
Perekond
Gustaf VI Adolf abiellus 15. juunil 1905 Suurbritannia ja Iiri printsessi Margaretiga (1882–1920) ja pärast viimase surma 3. novembril 1923 leedi Louise Mountbatteniga (1889–1965). Esimesest abielust sündis neli poega ja tütar:
Gustaf Adolf oli laialdaste teadmiste ja huvidega, eriti arhitektuuri , botaanika ja arheoloogia vallas. Oma botaanikaalaste tööde eest võeti ta Briti Akadeemia liikmeks. Ta osales arheoloogilistel väljakaevamistel Hiinas , Kreekas ja Itaalias ning asutas Rootsi Instituudi Roomas. 1932. aastal külastas ta Tartu ülikooli 300. aastapäeva pidustusi ning 2. juunil 1932 sai Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktoriks 2. juulil Narva aukodanikuks.
Kuningas käitus tagasihoidlikult ning vältis igasugust uhkeldamist, mis tegi ta rahva seas armastatuks.
Gustaf Adolfi eluajal hakati töötama välja uut Rootsi põhiseadust , mis asendas eelmise, 1809 . aasta põhiseaduse. Põhiseadus võeti vastu pärast Gustaf Adolfi surma 1975 . Kuninga isiklik populaarsus aitas kaasa sellele, et vabariiklik liikumine oli Rootsis nõrgal järjel.
20. novembril 1972 võttis Gustaf VI Adolf vastu Eesti Komitee esimehe Artur Reintamme , Eesti Rahvusfondi esimehe Endel Kreppi ja Eesti Rahvusnõukogu esimehe Tõnis Kindi , kes andsid talle Otto Paju kujundatud auaadressi .
Kirjandus
Kuningas surnud. Eesti Päevaleht (Stockholm), 19. september 1973, nr 72, lk 1 ja 7.
Nii mäletame me oma kuningat. Eesti Päevaleht (Stockholm), 22. september 1973, nr 73, lk 3.
